Terviseuudised

Maailma Terviseorganisatsioon: Eesti peab oma ravimihangete protseduurid üle vaatama (1)

Piret Pappel, 2. veebruar 2016, 11:25
Pilt on illustreerivFoto: TAIRO LUTTER
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) esiles aruannet, mis annab ülevaate Eesti tervisesüsteemi ja ravimituru omadustest.

Eksperdid keskendusid teguritele, mis mõjutavad ravimite kättesaadavust ning analüüsisid ravimite kättesaadavuse erinevaid aspekte, sealhulgas prooviti tuvastada takistusi ravimite turule toomisel, sealhulgas müügilubade taotlemisel ja ravimi turustamisel, hinna- ja rahastamisotsuste tegemisel ning ravimite hangetel Eestis. Lisaks prooviti teiste riikide kogemusele tuginedes pakkuda välja lahendusi, mis võiksid parandada ravimite kättesaadavust Eestis.

Samal teemal

Aruande koostamisel tugineti nii varasemalt avaldatud uuringutele ja analüüsidele, intervjuudele põhiliste osapooltega, aga ka andmeanalüüsile, kus kasutati Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Ravimiameti kättesaadavuse, hinna ja tarbimise andmeid.

Analüüs leidis, et kuigi viimastel aastatel on riigiasutused teinud jõupingutusi, et müügilubade taotlemis- ja soodusravimi taotlemisprotseduure lihtsustada ning need võtavad nüüd ka oluliselt vähem aega, siis mõningad takistused on siiski, millega tegeledes on võimalik olukorda parandada.

Näiteks soodusravimite taotluste hindamisele kuluv aeg, mis on üks oluline pudelikael, samuti vähene ettevaatav planeerimine ja vajaduse hindamine ning proaktiivne töö oluliste, kuid turul puuduvate ravimite turule saamise nimel. Samuti tuleb jääda ootustes realistlikuks, et kui suurt valikut ravimeid saab Eesti riik tervishoiule ja sealhulgas ravimitele kulutatava ressursi juures lubada, sest võrreldes OECD ja Euroopa Liidu keskmise tasemega kulutab Eesti oluliselt vähem tervisele.

Võimalike lahenduste juures toob aruanne välja, et olemasolevate takistuste eemaldamiseks aitaks kaasa ravimi valdkonna osapoolte vaheline lahendustele suunatud dialoog ning ühiselt kokkulepitud visioon ja konkreetsete eesmärkide, tegevuste ja määratud vastutustega tegevuskava ning selle rakendamine ja rakendamise jälgimine.

Samuti peaks määrama, millised on need ravimid, mis arvestades Eesti peamisi rahvatervise vajadusi peaksid olema pidevalt kättesaadavad ning osapooltega ühiselt teha pingutusi, et nende kättesaadavust parandada ning rahvatervise vaates väga oluliste ravimite puhul proaktiivselt kutsuda ravimitootjaid soodusravimite taotlusi esitama.

Kuna Eesti ravimiturul olevad takistused ei ole unikaalsed ning ka teised riigid püüavad leida lahendusi ning on väikese turumahuga, mis samuti on üks takistustest, siis on oluline tõhustada kogemuste jagamist ja koostööd nii Balti riikide kui ka Põhjamaade vahel, aga ka osaleda erinevates koostöömehhanismides.
Protseduuriliste barjääridega tegeledes tuleks leida võimalusi veelgi enam protsesse kiirendada, samuti vaadata üle hangete protseduurid ja võimalused. Näiteks on riike, kus haiglate ühised ravimihanked on väga positiivseid tulemeid andnud. Juhul kui ravimil pole Euroopa Liidu ülest müügiluba, siis võiks proaktiivselt kasutada teisi müügilubade taotlusprotseduuri tagades kiirema turule tuleku.

Ravimite kättesaadavuse tagamiseks on ka geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite kasutamise soodustamine läbi kohustusliku geneerilise ravimi asenduse apteegis ja patsientidele teadlikkuse tõstmise kampaaniate jätkamine nii geneeriliste ravimite ja toimeainepõhiste retseptide väljastamise kohta ning jagada informatsiooni ka bioloogiliselt sarnaste ravimite kohta.
Uute ravimite kättesaadavuse parandamiseks tuleks suurendada tervishoiule eraldatavaid ressursse.

Analüüsi kommenteerib sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel:

"WHO on Sotsiaalministeeriumi palvel ja mitmete ravimituru osapoolte abiga töötanud läbi suure hulga Eestit puudutavaid andmeid ja materjale. Enam kui ühe aasta jooksul tehtud töö tulemused, järeldused ja soovitused on nüüd valmis. Täname WHO-d tehtud töö eest!

Võime öelda, et analüüsi tulemustes me ei üllatunud. Mitmed selles nimetatud meetmed, nagu ühishanked või ühine tervisetehnoloogiate hindamine koos teiste riikidega, on kahtlemata head mõtted ja neid tuleb kaaluda, kuid selle eeltingimuseks on meile varasemast paremad hinnad, suurem tarnekindlus või vähenev halduskoormus hangete läbiviimisel.

Mis puudutab analüüsijate märkust ravimite soodustaotluste hindamisele kuluva aja kohta, siis viimastel aastatel ei ole valdavalt seatud tähtaegasid ületatud. Juhtudel, kus see siiski nii on läinud, on tegemist pikaleveninud hinnakokkuleppe tingimuste läbirääkimistega, kus ravimitootja soovil töötatakse välja kulu-riski jagamise skeem (transparentse hinnastamise asemel), mille selle käigus püütakse leida nii haigekassale, raviasutusele kui ka ravimitootjatele sobiv lahendus.

Nõustume igati ettepanekutega, mis puudutavad suurema riigipoolse proaktiivsuse ja ettevaatava planeerimise ning riigisiseste ekspert-töörühmade korraldamise vajadust. Arutame need ettepanekud põhjalikult läbi ning analüüsime, milliseid tegevusi ja kuidas saaks ellu viia ning kui suurt täiendava tööjõu vajadust võib see tähendada."