E-sigareti suitsetamine ei pruugi olla sugugi tervislikum võrreldes traditsiooniliste sigarettide tõmbamisega.Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
2. veebruar 2016, 15:00

Kopsuarst: E-sigareti näol on tegu hundiga lambanahas (20)

E-sigareti kasutamine võib tunduda ohutu. Erinevate uuringute andmeil maksa e-sigaretti pidada aga mitte sõbraks, vaid salakavalaks vaenlaseks, nendib Tartu Ülikooli kliinikumi kopsuarst Katre Jürgenson.

"E-sigareti populaarsusest räägib see, et 2014. aastal oli maailmas üle 466 e-sigaretibrändi, tänaseks päevaks on see number ilmselt veel tõusnud. E-sigaretid on kasutusel 62 erinevas riigis," rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi kopsuarst Katre Jürgenson konverentsil "Kliinik 2016" peetud ettekandes. Maailma terviseorganisatsiooni 2012. aasta andmeil on üle 15 aastastest eurooplastest 7% e-sigaretti proovinud, 1% kasutab seda regulaarselt. USA-s on need numbrid suuremadki.

E-sigaret sisaldab üle 40 toksilise ühendi, ka kantserogeene

Katre Jürgenson tõi välja, et e-sigareti kasutajad on veendunud, et see on vähem kahjulik, kui traditsiooniline sigaret, et see aitab loobuda traditsioonilisest suitsetamisest. E-sigareti kasutamise kasuks räägib seegi, et seda on võimalik tõmmata ka suitsuvabades kohtades ning see on odavam. Samuti paneb inimesi seda proovima uudishimu.

"Kas e-sigaret on meie sõber?" küsis Katre Jürgenson. "Jah, on uuringuid, mis ütlevad, et e-sigaret on tervisele vähem kahjulikum, on efektiivne abivahendi suitsetamise vähendamisel ja loobumisel, et tänu sellele langeb noorte seas suitsetamise sagedus, sest e-sigareti kasutamine ei tõsta traditsioonilise suitsetamise riski," vastas ta ise.

Samas soovitab ta mõelda, kas e-sigaret on ikka traditsioonilisest sigaretist vähem kahjulikum. "On teada, et e-sigaret sisaldab üle 40 toksilise ühendi, sisaldab kantserogeenidena tuntud formaldehüüdi ja atseetaldehüüdi ja sisaldab nikotiini, mille tervistkahjustav toime on tänaseks päevaks laialdaselt teada," kostis ta. Lisaks tõi Jürgenson välja, et e-sigarettidele on saadaval üle 7000 erineva maitsega vedelikke, sest firmad pingutavad, et oma toode teha paljudele söödavaks. Vedelikes kasutatavad maitseained, näiteks diatsetüül, mida sisaldavad 92% vedelikest ning atsetoiin, mida sisaldavad 90% vedelikest, on toiduainetetööstuses küll lubatud. "Kuid kõik, mida me sööme, pole mõeldud sissehingamiseks," nentis kopsuarst.

Tema kinnitusel tekitavad paljud e-sigarettides olevad (abi)ained hingamisteedes põletikku, oksüdatiivset stressi, hüperreaktiivsust, suurendavad vastuvõtlikkust erinevatele viirustele ja bakteritele ning on ka kantserogeensed. Need ained põhjustavad mitmete muude tervisehädade kõrval näiteks pikaajalist köha ja põletikke.

Ka katsed hiirtel on näidanud, et need kahjustavad tervist. "Selle kõige baasil tasub küsida, kas e-sigaret ikka on traditsioonilisest sigaretist vähem kahjulikum."

Katre Jürgenson tõi ka välja, et maailmas on uurinuid, mis näitavad, et e- sigaretid vähendavad traditsioonilist suitsetamist. "Samas, kaks nädalat tagasi avaldatud uuringus näidati, et e-sigaretti kasutavate suitsetajate seas on 28% vähem suitsetamisest loobujaid võrreldes e-sigarettide mittekasutajatega," märkis ta.

Kopsuarsti sõnul võib erinevatele uuringutele toetudes nõus olla ehk sellega, et traditsiooniline suitsetamine on keskkooliõpilaste seas langenud. "Samas on e-sigareti kasutamine vähemalt kahe-, kui mitte kolmekordistunud," lausus Jürgenson. Lisaks on kasvavateks trendideks, et peaaegu pooled suitsetavatest noorukitest kasutavad mitut tubakatoodet korraga ehk lisaks e-sigaretile ka näiteks traditsioonilist sigaretti ning et e-sigaretti hakkava tõmbama üha rohkem ka need noored, kes varem pole sigaretti kasutanud. "Seega võib e-sigaret olla noortele potentsiaalseks hüppelauaks suitsetamise teel," rõhutas kopsuarst.

E-sigareti aur avaldab mõju ka passiivsetele suitsetajatele

Ta viitas ka 2014. aastal Tervise Arengu Instituudi läbi viidud uuringule, mille kohaselt on 11-15 aastastest poistest proovinud e-sigaretti 37,5% ja tüdrukutest 28,4%, aeg-ajalt suitsetab seda 15 aastastest poistest 13,4% ja tüdrukutest 7,6%. "Täiskasvanute seas on need protsendid palju väiksemad," nentis Jürgenson.

Väär on Jürgensoni sõnul ka arusaam, et e-sigareti tõmbamine ei tähenda ohtu kaaslastele – on ju teada, et kolmandik e-sigareti kasutajaist teevad seda põhjusel, et seda saab tõmmata ka seal, kus suitsetamine on muidu keelatud. "2014. aastal läbi viidud uuringus määrati ruumiõhu koostis enne ja pärast e-sigareti suitsetamist. Pärast olid toksilised ühendid õhus selgelt määratavad, seega ei ole e-sigaret heitevaba ning sellest tulenev saaste võib mõjutada ka passiivsete suitsetajate tervist," sõnas ta.

Jürgenson viitas Maailma Terviseorganisatsiooni veendumusele, et kuniks pole piisavalt tõendeid, ei saa ka kindlalt väita, et e-sigaret aitab suitsetamisest loobuda. Lisaks rõhutas Jürgenson, et kuniks ei ole e-sigaretist tulenevaid terviseriske piisavalt uuritud, ei tohi selle nikotiinisõltuvust tekitavat ning tervist kahjustavat mõju alahinnata.

"Niikaua, kuni pole selgeid pikaajalisi uuringuid sel teemal, jääb e-sigareti roll ebaselgeks. Vajalikud on sõltumatud kliinilised uuringud ning riiklikud regulatsioonid," rõhutas Jürgenson ja lisas, et kõige eelneva valguses tundub talle kui kopsuarstile, et e-sigareti näol on tegu hundiga lambanahas.