Uudised

Gripi kõrghooaeg on käes: tänavu on grippi surnud kaks inimest (6)

Silja Paavle, 4. veebruar 2016, 13:24
Foto: PantherMedia / Scanpix
Grippi ja ülemistesse hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kasv jätkub - eelmisel nädalal vajas arstiabi 6194 inimest. Oluliselt kasvas grippi haigestunute arv.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-süsteem) registreeritud andmete põhjal kahekordistus gripitaoliste haigestumiste arv, mis näitab, et oleme jõudnud gripiviiruste leviku kõrghooaega. „Kuna me tegelikult oleme alles gripi kõrghooaja alguses, siis võib eeldada, et lähinädalail haigestumuse kasv jätkub," ütles Terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova. „Grippi haigestumise intensiivsust saame hinnata praegu keskmiseks, gripilevikut laialdaseks," lisas Sadikova.

Eestis on keskmisest suurem haigestumus Harjumaal, Ida- Virumaal ja Narvas, Läänemaal ja Põlvamaal.

Sadikova sõnul on haigestunute hulgas enim kuni 5 aastaseid lapsi. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas siiski aeglustus, kuid hakkas kasvama jõudsalt koolilaste ja vanemaealiste (65 ja vanemad) hulgas.

Samal teemal

Levinud on seagripp

Gripiviiruste osakaal moodustas möödunud nädalal kõikidest ringluses olnud viirustest 74 protsenti. Laboratoorselt kinnitati 156-A ja 102 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 39 A-gripiviirust, neist 38 olid A gripiviiruse alatüübid (A(H1N1)pdm09) ning üks A-gripiviirus H3N2. Kõigi 10 B-gripiviiruse puhul oli tegemist B –gripiviirusega Victoria.

A gripiviirus (A(H1N1)pdm09) on olnud ringluses alates 2009. aastast, tuntud kui seagripp. Gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul pole seni täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A/H1N1 geneetilises ega antigeenses struktuuris ega ka patogeensuses. „Viiruse tüvi on olnud aastaid kasutusel gripivastase vaktsiini ühe komponendina," lisas Sadikova

33 inimest vajas eelmisel nädalal haiglaravi

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 33 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 106 patsienti, neist 37 protsenti olid lapsed vanuses 0-4 eluaastat. Ligi 20 protsenti haiglaravile sattunutest olid tööealised (vanus 20-64), koolilaste ja vanemaealiste (65+) inimeste hulgas on haiglaravi vajanute hulk praktiliselt võrdne.

„Hooaja alguse iseärasuseks võib lugeda suurt hospitaliseerimist vajanute osakaalu laste ja noorukite hulgas," märkis Sadikova. Ta lisas, et suhteliselt kõrge, kuid samal ajal oodatav on hospitaliseerimiste sagedus vanemaealiste ning täiskasvanute, kuni 65a. vanusrühmas.

Nimetatud viie haigla andmetel on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi 13 inimest vanuses 29 - 91 eluaastat, üks patsient oli eelnevalt terve, ülejäänud kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Terviseametile esitatud andmete alusel teavitati möödunud nädalal veel ühest gripist tingitud surmajuhust. Hooaja algusest on gripi tõttu surnud meie andmetel kaks inimest, mõlema vanus ületas 80 eluaastat, mõlemal inimesel oli kaasuvaid haigusi.

Arst: gripiga võta aeg maha

Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste levik jätkub, juhivad perearstid elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta.

„Haigestumiste sagenemine ja soov ruttu terveks saada on viimasel ajal rohkesti ärevust põhjustanud," kirjeldas olukorda Järveotsa perearstikeskuse perearst dr Diana Ingerainen. "Küllap on kohati jäänud mulje, et on olemas võtteid ja ravimeid, mis tavapärase 5-7 päevase kodus olemise asemel kohe homme tööle-kooli-lasteaeda aitavad minna. Paraku tuleb tõdeda, et sellist imerohtu ei ole. Isegi kergete sümptomite korral peab eelkõige puhkama, rohkelt jooma ja endale paranemiseks aega andma. On tavapärane, et vähemalt korra aastas haigestumus ülemiste hingamisteede viirushaigustesse tõuseb," selgitas dr Ingerainen.

Kui oled haigeks jäänud, siis informeeri sellest oma perearsti talle helistades. Seisundi halvenemisel võta perearstiga uuesti ühendust. Kui sa oma perearstiga kontakti ei saa, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.