Hea nõu

Gripp murrab – millal pöörduda arsti poole? (3)

Geidi Raud, 9. veebruar 2016, 11:00
Foto: Vida Press
Aasta neljandal nädalal jätkus terviseameti teatel gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv. Arstide poole pöördus 6194 haigestunut ja kasv oli eelneva nädalaga võrreldes 33 protsenti. Oluliselt kasvas grippi haigestunute arv - gripiviiruste osakaal moodustas möödunud nädalal kõikidest ringluses olnud viirustest 74%.

Qvalitase arstikeskuse perearst Ingrid Täll kommenteerib terviseameti andmeid, et grippi haigestumise tippaeg kestabki tavaliselt jaanuarist märtsini. Ta selgitab, et üldiselt on külmetushaigused iseparanevad ja sümptomid võivad taanduda paari päevaga, kuid gripiviirus kulgeb raskemalt. Külmetushaigusi põhjustavaid viiruseid on väga palju. "Rinoviirused, koronaviirused ja gripiviirused," loetleb ta lisades, et gripiviirus on neist raskema kuluga. "Gripiviirused põhjustavad järsku haigestumist, mis sageli kulgeb kõrge palaviku ja lihasvaludega, ent haigusega kaasnev nohu on tagasihoidlik," räägib perearst.

Samal teemal

Krooniliste haigustega inimesi ähvardavad tüsistused

Arsti poole tuleks pöörduda, kui haige üldseisund on tugevalt häiritud ja haigus on kestnud üle kolme päeva. Ohule viitavad sümptomid on: peavalu, tugev lihase- ja liigesevalu, hingamisraskused, südamekloppimine ja kõrge palavik üle 38, mis allub palavikualandajatele halvasti. „Kindlasti tuleks arstiga ühendust võtta krooniliste haiguste olemasolul juhul, näiteks, kui inimesel on diagnoositud suhkruhaigus, südamepuudulikkus, liigeshaigus. Sellisel juhul võib vastupanuvõime olla langenud ja võimalik on tüsistuste teke," selgitab doktor.

Perearst paneb südamele, et kindlasti peaks oma arstile rääkima võimalikust kokkupuutest gripihaigega. „See hõlbustab diagnostikat ja ravi valikut. Ravi tõhusus on tõestatud juhul, kui ravi alustatakse kahe päeva jooksul pärast gripile iseloomulike esimeste haigusnähtude ilmnemist," selgitab Täll.

Gripiviiruse testimine käib nina limaskestalt, sellest määratakse A-ja B-gripiviiruse antigeen. Vastuse saamine võib võtta aega kuni ööpäev.

Kui üldseisund on aga rahuldav ja palavik jääb alla 38 kraadi, piisab arsti sõnul enamasti kodusest ravist. Seda ka juhul kui haiguspilt jääb ebaselgeks või puudub võimalus gripiviiruse kiirtestimiseks. „Siis on vajalik kodune režiim – tuleb juua rohkelt vedelikku ja võtta palavikualandajat."

Gripiteed leevendavad vaid sümptomeid

Kui arstlikul läbivaatusel selgub, et inimene on haigestunud grippi, võib Ingrid Tälli sõnul kaaluda viirusvastast ravi Tamifluga. Mida peaks aga teadma apteegis käsimüügis olevatest gripiteedest, millest populaarsemad on Coldrex ja Theraflu?

Perearst ütleb, et need on mõeldud viirushaiguste sümptomaatiliseks leevendamiseks. Gripiteed võib kasutada nii gripiviiruse, kui ka teiste viirushaiguste (külmetushaiguste) korral. „Näiteks valu leevendamiseks , palaviku alandamiseks ja nohu sümptomaatiliseks raviks. See tähendab, et leevendades viirushaigusest tingitud sümptomit ehk vaevust tunneb inimene end subjektiivselt paremini. See omakorda aitab viirushaigusest paremini toibuda. Kindlasti ei anna gripitee meie immuunsusele lisamegabaite, kuid hõlbustab olemasoleva situatsiooniga paremini toime tulemist," selgitab ta.

Perearsti sõnul tuleb vältida ka nii paratsetamooli kui ka pseudoefedriini topelt võtmist. „Ehk siis kui tarvitate Coldrexit või Thearflud ei ole õige võtta lisaannust paratsetamooli ega ka paseudofedriini, mida sisaldavad näiteks Sudafed, Actifed, Cirrus ja Clarinase tabletid," õpetab Ingrid Täll.

Apteegis on gripiteedest saadaval nii päevast kui ka öist versiooni. Ingrid Tälli sõnul on erinevus näiteks Theraflu päevase ja öise preparaadi vahel kloorfeniramiinmaleaat, mille puhul on tegemist antihistamiinikumiga, mis leevendab allergilisi sümptome hingamisteedes.

Perearst lisab veel, et gripiteed on mõeldud kasutamiseks lühiajaliselt. „Kui enesetunne kolme päeva jooksul paranemismärke ei näita, tasub arstiga nõu pidada, kas jätkata gripiteega või mitte."


Kuidas vältida grippi haigestumist?

* Vaktsineeri end gripi vastu. Eriti peaksid seda tegema riskirühmad, kelle hulka kuuluvad ka kroonilised haiged.

* Tähelepanu hügieenile. Pese käsi, kuivata käsi ühekordsete paberkäterättidega.

* Tuuluta ruume.

* Liigu värskes õhus ning tee tervisesporti. „Kui inimene talvel peaaegu üldse väljas ei käi, tasub mõelda eluviisi muutusele," lausub perearst Ingrid Täll. Kui viibitakse ainult soojades tööruumides, soojas autos ja õue satutakse vaid põgusateks sammudeks autost poodi või tuppa, jääb termoregulatsioon kehas tukkuma ning viirustele vastuvõtlikkus tõuseb kohe, kui inimene satub ootamatult jahedasse väliskeskkonda.