Uudised

APTEEKER SOOVITAB: Seitse vitamiini ja mineraali, mis panevad naha särama (3)

Silja Paavle, 9. veebruar 2016, 16:00
Foto: Vida Press
Nahk on meie suurim organ, mida täiskasvanuil on ligi kahe ruutmeetri jagu. See kaitseb meid väliskeskkonna mõjude ja haigustekitajate eest. Nahk peegeldab suurepäraselt ka organismi üldist tervist.

Nii vananemise, päikesekahjustuste kui ka haiguste esimesed märgid ilmnevad just nahal. Ka see, mida sa sööd ja mida ei söö, peegeldub nahalt. Vitamiinide ja mineraalide vaegus võib põhjustada erinevaid nahaprobleeme ja kindlad antioksüdandid võivad aidata vähendada päikesekahjustust ja parandada naha olukorda.

Samal teemal

Apotheka proviisor Janika Tähnas räägib, millised vitamiinid on hädavajalikud, et nahk säraks.

A-vitamiin – hädavajalik säilitamaks elastset nahka. Kuigi A-vitamiini vaegust seostatakse kõige enam nägemisprobleemidega, põhjustab selle vitamiini puudus tegelikult ka kuiva nahka. A -vitamiini headeks allikateks on munakollased, piimatooted, maks, apelsinid, kollased puuviljad ja köögiviljad.

C-vitamiin – vajalik moodustamaks kollageeni, mis aitab nahka elastsena hoida. C-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalse talitluse säilimisele intensiivse kehalise koormuse ajal ja pärast seda. Heaks C-vitamiini allikaks on tsitruselised ja nendest tehtud mahlad, maasikad, brokoli, tomatid ja paprika.

E-vitamiin ja seleen mõlemad kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest, aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ja nahal elastsena püsida. Kui sul on seleeni ja E-vitamiini süvenenud puudujääk, siis võivad haavad märksa aeglasemalt paraneda ning märgata võib ka juuste mõnevõrra suurenenud väljalangevust. E-vitamiini ja seleeni headeks allikateks on pähklid, seemned, munakollased ja täisteratooted.

Polüküllastumata rasvhapped. Naha tervise jaoks peaks menüü sisaldama eelkõige palju omega-3 ja omega-6 rasvhapet, mis on nn. "head rasvad". Need on ained, mis aitavad kaasa nahatekstuuri ja niisutatuse paranemisele. Omega-3 on tuntud oma positiivse toime poolest südame-veresoonkonnale, liigestele, aju funktsioneerimisele ja mälule, naha ja juuste kvaliteedile, nägemisele ning kogu organismi arengule. On leitud, et suurtes annustes omega-3 on võimeline langetama vererõhku, „halva kolesterooli" taset ning tõstma „hea kolesterooli" taset veres, parandades ka veresoonte elastsust, vähendades seeläbi südame-veresoonkonna haiguste riski.

Kalaõli kasulik toime vererõhule aga ei väljendu, kui nädalas süüakse kuni 3 portsjonit kala. Kui sul nendest ainetest puudu jääb, siis võib sinu nahk kuivaks muutuda ja seetõttu võivad ägeneda naha põletikulised protsessid, k.a akne. Samuti kiirendab polüküllastumata rasvhapete vähesus naha vananemisprotsessi. Polüküllastumata rasvhapete headeks allikateks on ennekõike rasvased kalad, nagu lõhe, forell, heeringas, angerjas ja tuunikala, millest on omega rasvhapete omastamine organismile kõige parem, aga ka pähklid ja kvaliteetne oliiviõli.

Tsingil on põletikuvastane toime, see aitab ka haavadel kiiremini paraneda, tugevdab immunsüsteemi ja aitab A-vitamiini transportida. Esimene tundemärk tsingi puudusest organismis on kriimustuste ning haavade aeglane paranemine. Parimaks tsingi allikaks on mereannid, baklazhaan, päevalilleseemned, oad, tatar, munad, pähklid ja peet.

Raud aitab kaasa haavade kiiremale paranemisele, võitleb juuste väljalangemisega ja annab hea jume. Kui sul on rauapuudus, siis võib see väljenduda kahvatu naha, habraste küünte ja lõhenenud suunurkade näol. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toidud nagu maks, verivorst, muna, taine veise- ja sealiha, aga ka seemned, rosinad, leib, täisteratooted, tatar, maasikad. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik, kutsudes esile oksüdatiivset stressi.