Treenimine

Talisport: kui suusatada ja kelgutada ei saa, harrasta kepikõndi (5)

Geidi Raud, 12. veebruar 2016, 14:22
Foto: PantherMedia / Scanpix
Lumised metsarajad, peegelsiledad uisuväljakud ja lõbusat kisa-kära täis kelgumäed on talve lahutamatud kaaslased. Mida harrastajad talisportlased peaksid enne suuskade või uiskude alla panemist silmas pidama, et endale liiga ei teeks?

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituuti rekreatsioonikorralduse lektor ja pikaaegne suusaõpetaja Kaarel Zilmer ütleb, et number üks talispordiala on murdmaasuusatamine. „See annab väga head füüsilist koormust," kinnitab ta.

„Uisutamine samamoodi. Veel käiakse ka lumeräätsadega, näiteks Soomaal – pannakse räätsad alla ja minnakse matkama."

„Praegu on hooldatud radasid üle Eesti vähemalt 80 kohas. Võib ka ise oma raja sisse ajada, see võimaldab omas tempos sõita," lausub Zilmer, et lumi tuleb igal juhul ära kasutada.

Samal teemal

Suusaraja peaks aga iga inimene valima vastavalt oma oskustele. Zilmer soovitab algajal suusatajal teha pigem mitu lühikest ringi kui minna kilomeetreid taga ajama mitmeteistkümne kilomeetrisele rajale. „Täiskasvanud ei peaks kartma alustada kasvõi laste rajalt. Kunagi ei tohiks ka üksinda minna, ikka kaaslasega koos."

Need, kes murdmaasuusatamise asemel mäele minna tahavad, peaks Zilmeri sõnul läbima enne algõppe. Ikka selleks, et mäelt tervete luude-kontidega tagasi tulla.

„Esimest korda tuleks kaasa võtta kogenud õpetaja, kes algul vaatab, mida sa suudad. Muidu on nii, et kiirus ületab sind, mitte sa ei kontrolli kiirust ja sellest tingitud traumad võivad olla väga tõsised," paneb ta südamele.

Kes suusatada ja uisutada ei taha või võtab nii kaua hoogu, et lumi jõuab enne ära sulada, võiks tolmu maha pühkida sügisel keldriboksi või pööningule viidud käimiskeppidelt. „Kui ei kannata suusatada, kelgutada või uisutada, on kepikõnd suurepärane ala. Hooldatud kõnniteedel on seda väga hea teha," kinnitab Zilmer.

„Kasutama peaks sama käimiskeppi, mida kasutati siis, kui maapind oli must. Suusakepp jääb liiga pikaks," lisab ta.

Talialasid võib Zilmeri sõnul loomulikult kombineerida ka muude spordialadega. Põhiline, et füüsiline aktiivsus ei kaoks ka talvel. „Paar korda nädalas suusatamist, üks kord ujumist ja kord jõusaalis," toob Zilmer näite ühest võimalikust treeningskeemist.

Igatahes tuleb meil olemasolevaid neli aastaaega enda tervise huvides ära kasutada. "Väljas liikumine on üks kõige odavamaid asju, mis on ka tervisele hea," rõhutab Zilmer.


Talisportlase meelespea

* Oska kukkuda. Kaarel Zilmeri sõnul on kõige suurem viga see, et mäest laskutakse liiga kõrges asendis, mistõttu kukutakse ette. See suurendab aga vigastuste ohtu. Kukkudes peaks suusataja oma asendit madaldama ja vajuma taha küljele.

* Vali õiged riided. Kaarel Zilmer ütleb, et suusad võib vabalt alla panna kuni -10 külmakraadiga. Lisaks temperatuurile tuleks rõivastuse valikul juhinduda ka sellest, kas õues on tuuline, päiksepaisteline või sajab lund. Õige suusariietus peaks ennekõike olema tuulekindel ja soe.

* Vali õige distants. Mõõdukus on kogu tegevuse juures põhiline. Vali distants ja suusarada vastavalt oma võimetele ja oskustele. „Oma võimeid tuleb tunnetada," rõhutab Kaarel Zilmer.