Hügieen

Tervete jalgade võlusõna on õiged jalatsid ja korralik hügieen  

Kadri Penjam, 11. veebruar 2016, 11:19
Foto: Vida Press
Kaunid ja terved jalad tagavad võimaldavad inimesel püsida aktiivsena. Millised on enamlevinud jalaprobleemid, millega inimesed läbi elu liikudes kokku puutuvad?

Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogia osakonna õendusjuhi Katti Kõrve sõnul on kõige enam levinumateks jalaprobleemideks nii naistel kui meestel konnasilmad, nahapaksendid, soolatüükad, varbavahede haudumine, sissekasvanud varbaküüned ja mitmed muud vaevused.

Katti Kõrve kinnitab oma pikaajalisele töökogemusele tuginedes, et paljusid jalaprobleemidest saaks leevendada ja ära hoida, kui jalgade eest õigesti hoolitseda ning sobivaid jalatseid kanda. Lisaks tasub tema sõnul jalaprobleemide ilmnedes asuda neile kohe lahendust otsima mitte loota, et mure läheb ise üle. "Ei lähe!" kinnitab õendusjuht.

Õige jalats tagab mugavuse

Samal teemal

Kõrve sõnul on nahapaksendid, konnasilmad ja hõõrdumisvillid sagedasti vale jalatsivaliku tagajärg. "Kui surve jalale on mingis piirkonnas suur või kandub keharaskus pidevalt vaid ühele jalatalla osale, on sageli tulemuseks seal piirkonnas tekkivad nahapaksendid või konnasilmad," hoiatab ta.

Sobivate jalanõude ostmiseks soovitab ta jalanõusid ostma minnes proovida kindlasti mõlemat jalatsit. Ka on parim aeg endale sobivamate jalanõude ostmiseks õhtupoolik, mil jalad on tursunud. "Siis ei ole ohtu, et ostetakse liiga kitsas paar," selgitab Kõrve.

Jala ehitusest või jalatsi sobimatusest tulenevaid probleeme saab tema sõnul mõnikord leevendada apteegist saadavate varvaste vahele ja ümber paigaldatud tugedega. "Need aitavad jalalaba toestada, hoida varbaid õiges asendis ning vähendada nõnda probleemide teket," lausub ta.

Sageli teevad inimestele muret konnasilmad. Nende puhul on tegu viiruslike kasvajaliste moodustistega, mille puhul tuleb abi paluda spetsialistilt. "Konnasilmad võivad paikneda nii varvastel kui talla all ning tekitada palju valu," tähendab Kõrve.

Kel aga mureks kannalõhed või varbavahede haudumine, sel tasub üle vaadata oma igapäevane jalahooldus. "Jalgade õige pesemine, kuivatamine ja kreemitamine aitab ennetada ja ära hoida mitmeid jalaprobleeme," kinnitab Kõrve ja soovitab oma jalgade eest eriti tähelepanelikult hoolitseda vanematel inimestel. Samuti ka neil, kel mõni krooniline tervisemure, näiteks diabeet, reumaatiline või nahahaigus.

Katti Kõrve sõnul algab kõik jalapesust – pesuks mõeldud vesi peaks olema ihusoe, mitte külm või tuline. Iga varbavahe tuleks pesta eraldi ning võimalusel kasutada selleks duši veejuga. "Jalgade sage leotamine ei ole soovitatav, sest leotamisel pehmenenud nahka on kerge vigastada," sõnab ta. Ka liigsete pesemisvahendite, näiteks vannisoola või seebi, dušigeeli kasutamine ei ole Kõrve selgitusel kasulik, sest need kuivatavad jala nahka liigselt.

Jalgade kuivatamiseks sobib pehme ja hästiimav rätik, kõik varbavahed tuleb kuivatada eraldi. Haudunud jalgade puhul võib kasutada puudrit või talki, kuid mõõdukas koguses.

Jalgade kreemitamisel tasub jälgida kreemi rasvasust – valida tuleb selle järgi, et mida kuivem nahk, seda rasvasem kreem.

Ravipediküür aitab taas jalule

Kel mure oma jalgade pärast juba väga suur, võib uurida, kus asub talle lähim ravipediküüri pakkuv kabinet. "Ravipediküürile pöörduvad sagedamini need, kel muutused varbaküünes või siis sissekasvanud küüned," teab Kõrve.

Lisaks paneb ta südamele, et küüsi tuleb lõigata otse ning vältida nende lõikamist liiga lühikeseks. Ka on Kõrve õpetusel küüsi on kergem hooldada peale sauna või pesemist, kui küüned on pehmemad.

Katti Kõrve rõhutab, et ükski jalahäda ei ole väärt, et seda kannatada. "Vahel võib leida ka ise apteegist lahenduse, kuid mõnikord on kindlam pöörduda spetsialisti poole, kelle juhendamisel leiavad jalamured kiiremini lahenduse."

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee