Kopsude kellahelin: kui kopsud on tugevad, haigused ei kimbuta

Kui kopsud on tugevad, on ka inimese hääl selge: kopsuenergia heliseb jõuliselt ning haigused ei kimbuta. Kui aga kopsude energia on nõrk, kaob selge kellahelin ning häälgi muutub jõuetuks ja nõrgaks. Hiina meditsiinis on kopsudel, nagu ka teistel organitel, lai tähendus.

Kops saadab energiat laiali

Kopsud on lähedalt seotud nahaga, saates nahale ja nahaalustesse kudedesse nn kaitseenergiat (wei qi), mille ülesanne on hoida organismi väliste haigustekitajate eest (lääne meditsiini mõistes on see immuunsus). Kui kopsude energia ehk qi on nõrk, ei suuda ta piisavalt wei qid keha välimistesse kihtidesse läkitada ning tagajärjeks on sagedased külmetushaigused. Kui vedelike transport nahale ja nahaalustesse kudedesse on korralik, on nahk pehme ja parasjagu niiske ning higistamine normaalne. Vastasel juhul muutub nahk kuivaks või ilmub punane kuiv lööve.

Nõrga kopsuenergia korral võib esineda ka spontaanset higistamist (poorid ei sulgu korralikult). Vastupidisel juhul aga, kui poorid on pidevalt suletud, võib vedelik nahaalustesse kudedesse koguneda ja turseid tekitada.

Kuna kopsud on anatoomiliselt keha kõige kõrgem organ ning neerud kõige madalam, siis on väga tähtis nende omavaheline suhtlemine. Kopsud saadavad alla neerudele energiat ja vedelikke, neerud omakorda saadavad üles niiskust, millega kopse niisutada. Kui kopsude qi ei liigu alla neerudeni või neerud ei suuda seda kinni hoida, ilmnevad probleemid. Kopsudesse kogunev energia tekitab köha, raskustunnet rinnus ja hingeldust. See on ka teatud tüüpi astma
põhjus.

Kopsud väljenduvad kehakarvadel

Kopsud varustavad nahka ja karvu energia ja vedelikega. Kui see ei toimi, muutuvad karvad hapraks, kuivaks ja kergesti murduvaks.

Kopsud avanevad ninas

Nina ja hingamisteed on kopsude avaused. Kui kopsuenergia on tugev, on nina vaba ja hingamine takistusteta, samuti ei ole probleeme lõhnatundlikkusega. Nõrkade kopsudega inimene ei tunne hästi lõhnu, kaitseenergia muutub nõrgaks ja välised haigustekitajad ründavad kergemini, külm ja tuul teevad nina vesiseks. Kui kopsudesse tungib liigselt niiskust (selle kõige sagedasem põhjus on menüü, milles liigselt niiskust tekitavaid toiduaineid, näiteks piimatooteid), blokeerub ninahingamine. Ülearune niiskus võib olla ka polüüpide ja adenoidide põhjus. Ninaverejooksu üks süüdlane võib olla liigne kuumus kopsudes (näiteks kopsupõletiku korral). Ninaeritiste puhul kehtib üldine reegel, et läbipaistvad või valged eritised on põhjustatud külmast ja kollased või rohelised kuumast.

Kopse mõjutab kurbus, lein ja muretsemine

Kurbus ja lein kurnavad ära kopsude energia, mis võib lõpuks viia üldise vastupanuvõime kahanemiseni. Liigne muretsemine blokeerib kopsude energia, mis võib väljenduda raskustundena rinnus, õhupuudusena, pingena õlgades ning naistel ka tükkidena rindades.

Kopsude värv on valge

Kopsud vastavad viie elemendi teooria järgi metallielemendile, mille värv on valge. Valge värv toniseerib kopse, samas näiteks liiga kahvatu näojume üks põhjus võib olla kopsude qi nõrkus (sel võib olla ka palju teisi põhjusi).

Kopsude maitse on terav

Mõõdukalt terav või vürtsikas toit ergutab kopse. Seda on kasulik teada, kui oleme külmetunud – süües või juues midagi teravat, anname kopsude qile tugeva energialaengu, mis avab nahapoorid, paneb higistama ning koos sellega aitab vabaneda probleeme tekitavast külmast ja tuulest. Maitseainetest sobivad sellisel juhul hästi Cayenne’i pipar, karri, kaneel, ingver jm. Liigteravate ja -vürtsikate toitude järjepidev tarvitamine aga kurnab kopsude yini, põhjustades kuiva köha ning naha ja limaskestade kuivust.

Kopse mõjutab kuivus

Viiest põhilisest ilmastikutegurist (tuul, kuumus, niiskus, kuivus ja külm) on kopsudele kõige kahjulikum kuivus. See ei ole oluline vaid ilmastikufaktorina – meie kliimas on kuivuse probleem kõige sagedamini põhjustatud liiga kuiva õhuga  elu- või tööruumidest (elektri- või kesk­küte).

Kopse mõjutavad toiduained

• Kopsude kuivuse korral on soovitatav süüa sojaoatoite, spinatit, rukist, hirssi, pirne, õune, vetikaid, seeni, pähkleid, seesamiseemneid, mett, piima ja piimatooteid, mune, austreid, kala ning sealiha. Vältima peaks vürtsikaid ja teravaid toite, samuti suitsetamist.

• Kopsude niiskuse korral tuleks eelistada Cayenne’i pipart, küüslauku, sibulat, naerist, kaalikat, värsket ingveri. Hoiduma peaks piimatoodetest, pähklitest ja sojatoodetest.

• Kopsude kuumuse korral sobivad hästi supid ja pudrud riisist, rukkist ja hirsist. Reguleerivad toiduained on ka õunad, virsikud, pirnid, maasikad, tsitruselised, vetikad, seened, redis, porgand, kõrvits, kapsas, lillkapsas, papaia. Vältima peaks kohvi, alkoholi, lamba- ja muud liha, punast kala, küüslauku ja sibulat, kaneeli, ingverit ja teisi soojendavaid vürtse.

• Kopsu yini defitsiiti aitavad leevendada vetikad, apelsinid, virsikud, pirnid, õunad, arbuus, tomatid, banaanid, soja, või ja teised piimatooted, munad, austrid, sealiha.

• Kopsude qi nõrkuse puhul sobivad menüüsse eelkõige riis, oad, porgand, kartul, värske ingver, rukis, heeringas, lagrits.