Koledad ja puuduvad hambad

Uuringute väitel on üle 92% täiskasvanutest nõus, et kena naeratus on oluline sotsiaalne komponent. 88% küsitletuist mäletas kellegi kena naeratust, 85% märkis, et inetu naeratus muudab inimese vastassoole eemaletõukavaks, 74% kinnitas, et koledad hambad mõjutavad negatiivselt karjääri ja edukust.

Nii et silmanähtavalt vigased, kollased või hoopis puuduvad hambad on endiselt iluviga. Aga tihti tulenevad sellest ka psüühilised probleemid. Inimesel võivad tekkida suhtlemisraskused, sest ta häbeneb hirmsasti oma inetuid hambaid. Lisandub enesehaletsus: ma olen nii kole, ja raha ka ei ole, et uut hammast suhu kruvida.

Halb hingeõhk

Halb hingeõhk enamasti inimest ennast ei häiri, küll aga teisi. Inimesel endal on suhteliselt raske aru saada, kas hingeõhk on ebameeldiv või mitte. Kõige kindlam on kõrvalolijalt küsida, enamasti keegi ise seda teisele ei ütle.

Lühiajalisel või ka kroonilisel halval hingeõhul võib olla palju põhjusi (näiteks mandlipõletik, harva seedetrakti haigused), kuid enamasti on süüdi vähene suuhügieen või muud suuõõnega seotud tegurid – katkised hambad, hambakatt ja -kivi, keelekatt, puhastamata hambavahed ja proteesid, vähenenud süljeeritus, igemehaigused. Mõju võivad avaldada ka suitsetamine, alkoholi tarbimine, küüslaugu, sibula või teiste tugeva lõhnaeritusega toiduainete söömine, ravimid vms.

Halba hingeõhku tekitavad suubakterite toodetavad lenduvad aineosakesed. Mida suurem on suuõõnes selliste bakterite osakaal ning mida rohkem leidub suus toidujääke, millest nad toituvad, seda sagedamini ja intensiivsemalt pääseb mõjule ebameeldiv suulehk. Oma rolli mängib ka sülg. Selle piisav eritumine aitab suuõõnt puhastada ja niisutada, vähenenud süljeeritus mõjutab aga suu­sisest mikrofloorat ja ülekaalu võivad saavutada halba lõhna põhjustavad bakterid. Halva hingeõhu korral tuleb õige suuhooldusskeemi leidmiseks ja võimalikuks hammaste või igemete raviks kindlasti hambaarstiga nõu pidada.