Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta novembrikuu Tervis Plussis.

Köhh ja atsihh matkal 

Viktor Vassiljev, 4. märts 2016, 11:15
Foto: PantherMedia / Scanpix
Vesise ninaga ja köhivaid kodanikke näeb igal pool: tänaval, bussis, poes. Töö juures pooled köhivad. Läheb nädal ja teine, ikka ei saa nuhtlusest lahti.

Pea ja lihased valutavad, ninagi ehk tilgub ja vali köha painab. Nuhtlus algab viirusnakkusest. Sõltuvalt aastast võib viiruste kõrghooaeg Eestis olla novembris, aga vahel ka jaanuaris.

Bakteriaalne ja viirusnakkus

Samal teemal

Esimestel haiguspäevadel pole mõtet arsti tülitada – antibiootikumid viirustele ei mõju ning haigena ringi liikudes ohustatakse teiste inimeste tervist. Kodus tasub end turgutada rahvameditsiini võtetega, teha teed sidruni ja mee või vaarikamoosiga, panna jalga soojad sokid.

Kõrge palaviku korral võib abi saada käsimüügiravimitest. Palaviku alandamisega ei tasu alati kurja vaeva näha, palavik on organismi kaitsereaktsioon. Viirused ja mikroobid tahavad normaalset kehatemperatuuri ning 42 kraadi juures neist enamik hukkub.

Aga kui palavik kestab üle viie päeva, lisandub kurguvalu ja köha, on tõenäoliselt tegu bakteriaalse nakkusega – viirustest nõrgestatud organismis hakkavad paljunema haigust tekitavad mikroobid. Sellisel juhul enam arstiabita ei pääse, sest bakteritevastaseid ravimeid, sealhulgas antibiootikume, saab retseptiga.

Viirusnakkuse korral on köha tavaliselt kuiv – see on reflektoorne, tingitud limaskestade ärritusest, mingit vedelikku köhides ei eritu ja see on eriti piinav. Bakteriaalse nakkuse korral tekib tavaliselt märg köha – kurgu ja hingetoru limaskestad eritavad kehavedelikku koos leukotsüütidega, mis hävitavad mikroobe. Märg köha on organismi kaitsereaktsioon, sest röga, mis köhimisel eritub, viib hingamisteedest välja hukkunud leukotsüüdid, mikroobid ja igasuguse muu “sodi”.

Märg ja kuiv köha

Kuiva köha vastu saab apteegist mitmesuguseid tablette, mis rahustavad ärritunud limaskesta ja vähendavad selle tundlikkust. Märja köhaga ei tasu neid võtta, sest röga tuleb välja köhida – hingamisteedesse pidama jäädes muutub see omakorda mikroobidele soodsaks kasvupinnaseks. Kui alguses on röga vedel ja eritub kergesti, siis hingamisteedesse pidama jäädes muutub see tumedaks, sitkeks ja halvasti lõhnavaks, raskematel juhtudel mädaseguseks.

Märja köhaga tuleb võtta rögalahtisteid – ravimeid, mis teevad röga vedelamaks ja soodustavad selle väljaköhimist. On lahtistavaid tablette, aga ka köhatilku ja -siirupeid. Neid tarvitades võib köha alguses muutuda tugevamaks – ja see on hea, sest “viskab” hingetorust ja bronhidest välja sinna kogunenu. Mida vähem röga sisse jääb, seda vähemaks jääb ka köha. Ülemiste hingamisteede nakkuste korral soovitatakse palju juua, et vedeldada röga ja parandada selle eritumist.

Kodused ravivõtted

Kartuliaur, nagu ka ravimtaimede või apteegis müüdavate inhalatsioonisegude auru sissehingamine on hea igasuguse köhaga. Kuiva köha korral leevendab see ärritusnähte, märja köhaga vedeldab röga ja soodustab selle väljaköhimist. Inhalatsiooni tehakse nii: väiksemas anumas aetakse vesi keema, tõstetakse tulelt, segatakse sisse teelusikatäis peenestatud teelehti, piparmünti, eukalüptilehti või vastavalt kasutusjuhendile inhalatsioonitilku. Anum kaetakse papist või plastmassist tagurpidi lehtriga (metall võib põletada) ja hingatakse selle kaudu auru sisse, välja hingatakse lehtrist mööda. Kartuliauru võib hingata keenud kartulite poti kohal peadpidi käterätiku all.

Kui põletik on hingetorust levinud bronhidesse, on tegu bronhiidiga, mis nõuab tõsisemat ravi. Ja bronhidest edasi on kopsukude – kui nakkus jõuab selleni, tuleb ravida juba kopsupõletikku.

Haige – bakterioloogiline relv

Köha tähendab ka piisknakkuse levitamist. Esimesel nädalal lendavad iga köhatusega ümbritsevasse keskkonda viirused, teisel nädalal aga juba bakterid, kusjuures mitte üht tõugu, vaid igaühel omad ja mitut liiki. Kui inimene bussis köhib, levivad viirused vabalt paari meetri kaugusele, sattudes ühe köhahooga mitme kaasreisija hingamisteedesse. Kuidas inimene sellisele sissetungile reageerib, pole ennustatav – kellel ei juhtu midagi, kes saab väikse palavikuhaiguse, kes aga raske kopsupõletiku.

Aevastamisega on veel hullem lugu: ninaneelu kogunenud lima koos viiruste ja mikroobidega lendab mitme meetri kaugusele ja olenevalt tilkade suurusest võivad haigustekitajad väliskeskkonnas ka paar tundi oodata, kuni leiavad soodsa pinna kellegi värskel limaskestal.

Suures osas on hooajaliste nakkuste levimine meie väärastunud kohusetunde tagajärg. Ikka tikume haigena tööle ja igale poole mujale, kus rohkem rahvast koos. Mõtlemata sellele, et tatisena ja palavikus on meist töö juures kasu vähe, aga ringihulkuva nakkusallikana on iga palavikuhaige tõeline bakterioloogiline relv. Jaapani linnades, kus palju inimesi koos, liigub neist nii mõnigi maskiga. Ja sugugi mitte sellepärast, et tal on paaniline hirm mikroobide ees – maski taha poetakse selleks, et mitte ohustada ümbritsevaid.

Õpi köhima!

Ema õpetas juba maast madalast köhides kätt suu ette panema. Suureks kasvades ulatame teistele tervituseks just sellesama rikkalikult mikroobe täis külvatud kehaosa. Köhida tuleks taskurätti, salvrätti, varrukasse, salli, äärmisel juhul vasakusse käeselga, aga mitte paremasse pihku. Ja kui nii juhtus, siis peske seebiga. Või hoidke kätt taskus. Viisakus on hea õiges kohas ja omal ajal. Tõbisena on viisakam oma batsillidega kodus püsida.