Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta novembrikuu Tervis Plussis.

Appi, piss jäi kinni! (2)

Kai Siidirätsep, 15. veebruar 2016, 10:23
Foto: PantherMedia / Scanpix
Tegime meestega saunas võistluse, kes suudab kõige rohkem õlut juua, ilma et peaks põit tühjendama minema. Mina võitsin, aga kui ma siis lõpuks kusele läksin, ei tulnud vaat et tilkagi. Teised rääkisid sama juttu. See on ju ebaloogiline? Või pole?! Arvo (24)

Elulistele ja praktilistele küsimustele vastab uroloog Gennadi Timberg.

Kuidas urineerimine toimub?

Samal teemal

Normaalne urineerimisrefleks on peaaju kontrolli all. Kui põis täitub, annab ta piki seljaaju üles liikuvate impulssidega sellest peaajule märku. Inimene tunnetab vajadust põit tühjendada. Siis saabuvad peaajust vastusimpulsid põide, mis põhjustavad põietühjendajalihase kokkutõmbumist ja sulgurlihase lõõgastumist. Selle tulemusena toimub urineerimine. Vajadusel suudab ajukoor n-ö häirekeskuse deaktiveerida ja urineerimisvajaduse alla suruda.

Kusepõis funktsioneerib uriini reservuaarina. Laps suudab põie tegevust kontrollida hiljemalt 3.–4. eluaastast. Keskmiselt urineerib inimene 4–5 korda päevas.

Mis juhtub, kui urineerimisvajadust pikemat aega alla suruda?

Lihtsalt selgitades tekib kusepõielihase ülevenitus, lihase elastsed kiud venitatakse täispingeni välja. See tingib piltlikult öeldes osalise halvatuse ning tagajärg on hetkeline kusepeetuse tunne. Tervetel inimestel laheneb see situatsioon end lõõgastades. Hiljem võivad esineda lühiajalised tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed. Need väljenduvad valuna alakõhu (kusepõie) piirkonnas.

Kas selline teguviis kahjustab tervist?

Kindlasti pole pikaajaline kusepeetus organismile loomulik olukord. Kuna põiesisene rõhk ületab normaalse, pole sulgurlihas enam võimeline tavapärase funktsiooniga vastama. Selle tagajärjel võivad tekkida tüsistused, näiteks kuseleke, samuti ülemiste kuseteede kahjustused, kuna jääkuriini tõttu põies tekib pais neeruvaagnates. Organism ju produtseerib uriini pidevalt juurde, kusejuhad laienevad ja häirub neerude funktsioon. Seetõttu ei toimu organismi puhastamist jääk­ainetest, kusiaine kuhjub, tekitades nn ureemilise seisundi.

Mis veel võib põhjustada häireid uriini väljutamises?

Kusepidamises võib esineda mitmeid häireid: liiga sage urineerimine, väga kiiresti tekkiv vajadus minna tualetti või kusemis­takistus. Lisaks mitmesugused ärritustunded: valu, pakitsus jne. Sisuliselt viivad kõik need erinevad probleemid siiski välja kuse­pidamatuseni.

Kahjustused võivad olla neurogeenset laadi – tegu on närvisüsteemi juhitava funktsiooni häirega. Tüüpiline näide on traumad, mis on kahjustanud lülisammast. Teise osa moodustavad mitteneurogeensed probleemid: näiteks vaagnapiirkonna ja alumise uro­trakti haiguslikud muutused, nagu põletikud kuse-suguteedes (tupepõletik, kusitipõletik jne).

Kahjustusi võib põhjustada ka raske sünnitus, vanemas eas aga krooniline kõhukinnisus. Süüdlane võib olla ka vaagnapiirkonna trauma, mis tingib puusade ebaõige asetsuse.

Ka erinev jalgade pikkus muudab tasakaalu vaagnapiirkonnas, mistõttu kusepõis paikneb vaagnas vales asendis. Ei tohi unustada ainevahetusprobleeme, südamehaigusi ja venoosse vereringe ülekoormust. Ka liigne vedelikutarbimine suurendab uriini produktsiooni.

Probleemide ilmnedes on oluline neid enesele teadvustada ja lahendusi otsida.
Ravi ei alga alati arsti määratud ravimitest, vaid inimeste endi õigest lähenemisest tekkinud olukorrale. Just tervisliku eluviisi järgimine, oma mõtteviisi ja füüsilise koormuse ümberkorraldamine toob sageli soovitud lahenduse.

Kuseteed
Kuseteed jaotuvad ülemisteks ja alumisteks. Ülemised kuseteed moodustavad neerud koos kusejuhadega ning alumised kusepõis ja kusiti, meestel lisaks ka eesnääre.

Neerude ja kuseteede ülesanded
• kehavedelike tasakaalu tagamine organismis,
• osmootse rõhu säilitamine,
• happe-leelise tasakaalu regulatsioon,
• jääkainete eemaldamine organismist,
• bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (eritumine),
• vereloome korrastamine,
• arteriaalse vererõhu regulatsioon.