Gripiviirusele tuleb kiiresti tähelepanu pöörata (1)

• Öeldakse, et on külmetushaigus ja on gripp. Mis erinevus siin on ja kuidas neil haigustel vahet teha?

Külmetushaigusi pole olemas. Ägedad nohud-köhad on ülemiste hingamisteede nakkused, mida põhjustavad viirused ja bakterid. Enamjaolt algavad ülemiste hingamisteede nakkused haigusnähtudega ninas ja neelus, hiljem lisandub köha, võib tekkida palavik. Lihtne ülemiste hingamisteede haigus paraneb tavaliselt nädala-paariga ise.

Ülemiste hingamisteede nakkus kulgeb teinekord ka raskemalt, haarates alumised hingamisteed ehk bronhid ja kopsukoe, vahel lisandub põsekoopa- ja kõrvapõletik. Haigustekitaja võib organismis põhjustada kohe kergema või raskema põletiku, kuid esialgu kergema kuluga viirusinfektsioon tüsistub mõnikord ka haiguse vältel – sel juhul ägenevad juba paraneval patsiendil haigusnähud taas, palavik tõuseb uuesti.

Gripp on kindla viiruse põhjustatud tõsine ülemiste hingamisteede nakkus, mida Eestis samuti igal aastal esineb. Haigusele on iseloomulik järsk algus kõrge ja visalt püsiva palaviku, tugeva köha, lihase- ja peavaluga.

Võrreldes enamiku teiste ülemiste hingamisteede infektsioonidega kulgeb gripp raskemalt ja võib sagedamini lõppeda surmaga. Eriti ohtlik on gripp vanuritele, väikelastele, krooniliste haigustega patsientidele.

Seetõttu peetakse oluliseks ka gripivastast vaktsineerimist. Eriti tähtis on kaitsesüstida riskirühma kuulujaid (imikud, väikelapsed, krooniliste haiguste põdejad, vanurid), haiguse leviku tõkestamiseks aga loomulikult ka kõiki teisi inimesi. Vaktsiini on vaja igal sügisel uuendada, sest gripitüved muutuvad. 

Eelmisel hooajal oli terviseameti andmetel Eestis neli gripist tingitud surmajuhtu, haiglaravi vajas 261 inimest, neist 42% olid kuni nelja-aastased lapsed ning 20,7% 5–14aastased lapsed. 

• Kuidas välisel vaatlusel grippi ära tunda?

Arst vaatab diagnoosi panekuks haigestunu läbi – hindab ninaturset, kõrvade ja neelu seisundit, kuulab kopse ja südant –, et hinnata, missuguse ulatuse on haigus võtnud ning teha otsus, millist ravi patsient vajab.

• Kui kõrget palavikku on vaja ravimiga alandada? Millal tuleb kiirelt reageerida?

Palavik on keha kaitsereaktsioon haiguse vastu ning seetõttu ei ole vaja veidi tõusnud kehatemperatuuri kohe langetada. Küll aga peab teadma, et kuumem keha eritab rohkem vedelikku, kiireneb pulss ja hingamine – seetõttu on tähtis tagada soojuse eritumine (õhem riietus, jahutamine) ja vaja on juua palju vedelikku, et kindlustada piisav vedelikuhulk kehas.

Kokkuleppeliselt hakatakse ravimitega (paratsetamool, ibuprofeen, aspiriin jt) palavikku langetama, kui see on 38,5 kraadi ja üle selle, kuid tõendus-põhist teavet, miks seda just siis tegema peab, tegelikult ei ole. Kõrge palavik muutub haigele organismile kurnavaks ja seetõttu püütakse seisundit parandada palavikku langetades. Jahutamine ja joomine on ka sel juhul olulised.

• Vahel suurenevad haiguse ajal lümfisõlmed lõua all – mida see näitab?

Lümfisõlmed kaelal, lõua all ja kuklas reageerivad pea- ja kaelapiirkonna haigustele tihti suurenemisega. Tavaliselt suurenevad lümfisõlmed sümmeetriliselt mõlemal pool. Suurenemine algab haiguse ajal, kestab aga paljudel juhtudel nädalaid pärast paranemist, taandudes enamasti ise.

Lastel suurenevad lümfi-sõlmed mõlemal pool kaelal sümmeetriliselt sageli ka siis, kui nad on täiesti terved. Kui aga lümfisõlmede turse on tugev, kael sellest deformeerunud, lümfisõlmed on liitunud või tugevasti valulikud, peab kindlasti arstiga nõu pidama.

Arstile tuleks näidata ka üksikut ebasümmeetriliselt suurenenud ja sellisena püsivat lümfisõlme.

• Miks liigesed-lihased gripi ajal valutavad? Kust see valu tuleb?

Gripi haiguspildile on lihasevalu iseloomulik, võib tunda ka liigesevalu. Samas käib lihasevalu kaasas ka mitme muu viirusinfektsiooniga. Lihasevalu võib põhjustada näiteks viirusest tingitud kudede kahjustus.

• Mida tuleb külmetushaiguse ja gripi korral ravida?

Ülemiste hingamisteede nakkustest paraneb inimene üldjuhul ise, kuid ta peab võtma selleks aega, puhkama ja rohkelt vedelikku jooma. Kui vaevused on väga häirivad, tuleb appi leevendav ravi: kurguvalu korral kurguravimid, ninaturse ja -sekreedi vähendamiseks meresoola-

lahus ja ninahingamist parandavad spreid või tilgad, kuiva köha korral rögalahtistid, valu vastu valuvaigistid jne.

Tavaliselt paranetakse sellistest haigustest ühe-kahe nädalaga, üksnes köha kipub kauem kestma – kuni kuus nädalat.

Haiguse ajal ei ole soovitatav teha sporti ega ette võtta rasket füüsilist pingutust nõudvaid tegevusi, haiguse ägedas faasis tuleks püüda vältida kokkupuudet teiste inimestega, et neid mitte nakatada. Paranedes võib hakata elama tavapärast elu, sportima minna ei maksa aga enne, kui keha end juba tervena tunneb ja jõud on taastunud.

• Teie vastuvõtule tuleb gripisümptomitega laps, tööl käiv täiskasvanud inimene ja pensionär, kellel on mõni krooniline haigus, näiteks reuma. Millised on erisoovitused neile?

Viirusinfektsioonid on ebameeldivad kõigile, kuid eriti ohustab üldseisundi halvenemine ja tüsistused imikuid, väikelapsi, vanemaid inimesi ja krooniliste haiguste põdejaid. Seega tuleks vanematel mõelda, kas on mõistlik viia haigestunud laps vanaema-vanaisa juurde kohe esimesel haiguspäeval. Tark on jääda haige lapsega koju ja alles lapse paranemisel paluda vanavanematelt abi, muidu on vanavanemate haigestumise oht suur.

Imikuga ei ole mõistlik viiruste hooajal (oktoobrist aprillini) käia mööda poode ja muid rahvarikkaid kohti. Ja imikuga perele minnakse külla ikka täiesti tervena. Krooniliste haiguste põdejate olukord võib viirusinfektsiooni lisandumisel ägeneda, seega on patsientidel hea alati arstiga nõu pidada. Tõendatud viis nakatumise ärahoidmiseks on korrapärane kätepesu voolava vee all ja seebiga.

• Kuidas teada saada, mis gripitüvi just sel hooajal “moes” on?

Perearstikeskusest saadetakse viroloogialaborisse ninalimaproov, et viirustüvi välja selgitada.

Gripitüve kindlakstegemine on tähtis, et saaks vajadusel määrata spetsiifiline viirusvastane ravim. Proovi laekumine võtab küll aega, kuid nii on võimalik aidata patsiendi teisi perekonnaliikmeid haigestumise korral.

 Rahvatarkusi külmetuse korral
• Joo palju sooja vedelikku. Köha korral on hea mustasõstra- ja pärnaõietee sidruni ja meega.
• Magama minnes määri rindkeret ja taldu hanerasvaga ja pane villased sokid jalga.
• Toa õhutamine tuleb kasuks. Palu kedagi õhutada tuba sinu eest, kui oled teises toas või teki all.
• Luba endale rohkelt puhkust. 
Allikas: kliinik.ee