Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
25. veebruar 2016, 10:19

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta novembrikuu Tervis Plussis.

KÕRGVERERÕHUTÕBI: Miks peab rohtusid võtma? (3)

Krooniline haigus ei kahjusta keha üleöö, tüsistused tekivad aastakümnete jooksul. Seetõttu on oluline, et 30–40aastaste vererõhuhaigus ei jääks ravita.

Arstil pole kerge määrata patsiendile pikaajalist, sageli kogu ülejäänud elu kestvat ravi, veelgi raskem on aga haigel harjuda mõttega, et peab kogu elu rohtu võtma. Kas see on ikka vajalik? Siiani polnud midagi viga, kuskilt ju ei valuta... Mis saab, kui rohuvõtmine ununeb? Millised on kõrvalmõjud ja koostoimed teiste ravimitega? Vastus leitakse koos oma raviarstiga.

Juuli on 60. eluaastates sümpaatne proua, kellel avastati kõrgenenud vererõhk, 180/105 mm Hg, autojuhi tervisetõendi väljaandmiseks tehtud kontrollis. Diagnoosi kinnitas vererõhu ööpäevane uuring, silmapõhjade veresoontes ja kardiogrammis olid muutused, mis on omased juba pikemat aega kestnud vererõhuhaigusele. Alustati raviga, algul oli ravimeid üks, siis lisati teine ja lõpuks kolmas. Raviskeemi väljatöötamiseks kulus mitu visiiti ja veidi üle kahe kuu, selle tulemusel oli patsiendi enesetunne hea ja vererõhuväärtused 130–135/70–80 piires. “Oleme saavutanud oma ravi eesmärgi,” nentis arst viimasel kohtumisel. “Oh, kui tore!” rõõmustas Juuli, “enam ei peagi rohtu võtma, vererõhk on korras.” See võttis tohtri jalust nõrgaks. Ei jäänud muud üle kui selgitada ravi põhitõde: vererõhuhaigust ei saa välja ravida, ravi peab olema järjepidev, järgides raviskeemi, ravi katkestamisel taastub endine olukord kiiresti.

Igapäevases arstitöös on üsna sage, et kroonilise haiguse ravi katkeb, sellest aga võivad tuleneda uued probleemid ja tüsistused, mille ravi on hoopis keerukam, aeganõudvam ja kallim nii inimesele, tema perekonnale kui ka maksumaksjale. Võimalikud on rängad tagajärjed, kus enam ei saagi midagi teha. Siis nenditakse kurva ohkega ja tagantjärele tarkusena: oleks me seda ometi teadnud... Sagedasim probleem on suhtlemine: meedikud arvavad, et patsient teab (tegelikult ei tea, on saanud asjast omamoodi aru või on unustanud), patsient arvab, et tohtrid teavad (tegelikult ei tea, sest patsient pole rääkinud). Üks lahendus ongi parem koostöö patsiendi, tema lähedaste, õdede ja arstide vahel.

Vererõhuhaigus

Vererõhk on elutegevuse tunnuseid, selle väärtus oleneb peamiselt kahest asjaolust: südame kokkutõmmete jõust ja veresoonte pingest. Vererõhunäit võib ka kõige tervematel varieeruda suurtes piirides. Füüsiline koormus, ärevus, pinge, stress, lõdvestumine, soe ja külm, tühi ja täis kõht – kõik see mõjutab vererõhku. 

Juhtub, et kabinetti tormab patsient, kes soovib lasta mõõta vererõhku. Käist üles tirides seletab ta, et tal on väga kiire, ta tuli ainult korraks läbi ja peab kohe edasi minema. Arsti selgitused, et vererõhu mõõtmiseks peab varuma aega ja praegu on teine patsient ees, suurendavad inimese häiritust.

“Kodurahu” huvides mõõdetakse vererõhk ära ja üldjuhul u saadakse kõrgenenud näit, mis omakorda põhjustab veelgi suuremat häiritust ja uusi probleeme.

Kõrgvererõhuhaiguse ehk hüpertooniatõve diagnoosimise aluseks on püsivalt üle 140/90 mm Hg kõrgenenud vererõhk ja nende haiguste välistamine, millega võib kaasneda vererõhutõus. Hea diagnostiline uuring on vererõhu-

näitajate ööpäevane registreerimine vastava seadmega. Patsient viibib sel ajal oma tavapärases ümbruses, seade ei sega kuigivõrd tema igapäevaseid toiminguid. 50–60 mõõtetulemuse alusel saab leida seoseid eri tegevuste, seisundite, võimalike vaevuste ja vererõhunäitajate vahel.

Täpid silme ees?

Kui vererõhuväärtused ületavad püsivalt 160/95 piiri, on üldjuhul vaja vererõhku

langetavat ravi. Selle otsustab arst, läh-tudes patsiendi riskiteguritest: vanus, sugu, perekondlik risk, suitsetamine, vere kõrgenenud suhkru- ja kolesteroolitase jm. Vastupidiselt levinud arvamusele ei põhjusta vererõhuhaigus mingeid tõvele ainuomaseid vaevusi, ei kohinat peas, survet kuklas ega täppe silme ees.

Kõrgvererõhktõvega suureneb veresoonte lubjastumise risk, kaasneda võib veresoone umbumine või rebenemine. On leitud, et sagedase unustamise ja uue info omandamise raskuse (võimaliku dementsuse) üks põhjus võib olla ravimata vererõhuhaigusega kaasnev peaajukahjustus, ilma et esineks halvatust jm ilmseid ajuinfarkti nähte. Vererõhuhaiguse ränktagajärjeks on südame- ja peaajuinfarkt, neerukahjustus ja jala-arterite ahenemine gangreeni tekkega – ehk invaliidistumine, voodihaigeks jäämine või surm.

Veresoontekahjustus kujuneb aastakümnetega. Nii on igapäevatöös oluline avastada ravi vajav vererõhuhaigus 30–40aastastel ja saada koostöös patsiendiga hea ravitulemus. Praeguste raviotsustega mõjutatakse sündmusi 20–30 aasta pärast. Patsiendid arutlevad sageli niimoodi: see on nii pikk aeg, praegu ei ole mul ju midagi viga, äkki minuga seda ei juhtu, äkki... Nii jõuame vererõhuhaiguse kurbloolisuse juurde: pooled patsiendid ei tea oma haigusest, ülejäänud teavad, kuid ei ravi; neist, kes ravivad, teevad seda korralikult pooled.

Põhitõed vererõhuhaiguse ravis.

Ravi alustatakse juhul, kui arst on veendunud selle kasulikkuses haigele võrreldes võimalike kahjudega (ravi kõrvaltoimed, hind, vajadus külastada raviasutust ja jälgida retseptide kehtivust jm).

Haigele on vaja määrata õige ravim või raviskeem, selleni jõutakse pikema koostöö tulemusena usaldusväärse arstiga.

Parimaks tulemuseks ei piisa üksnes ravimivõtmisest, vaja on vähendada soola hulka toidus, alandada liigset keha-kaalu (10 kg kaalulangust langetab vererõhku u 10 mm Hg), mõõdukalt liikuda (30–40 minutit enamikul nädalapäevadel), loobuda suitsetamisest, vähendada alkoholi tarbimist, maandada stressi, vahetada vajadusel töökohta jm.

Ravi on pikaajaline, sageli eluaegne. Patsient peab teadma oma ravimeid, soovitatav on sisse seada vererõhuhaige pass või päevik, kus on kirjas ka ravimite nimetused ja annused. Ravi eesmärk on hoida vererõhku normi piires, alles siis väheneb tüsistuste risk. Vererõhk on normis ainult ravimi võtmisel, haigust välja ravida ei saa.

Ravi alustamisel võib toime saabuda mitme nädala jooksul. Vererõhu normaliseerumine võib olla ebamugav, esineda võib pearinglust, nõrkustunnet, kui istuvast asendist kiiresti püsti tõusta.

Need vaevused ei ole ohtlikud ja mööduvad keha harjumisel normaalse vererõhuga. Hea enesetunne ja normaalsed vererõhuväärtused ravi ajal on märk sellest, et kõik on hästi ja ravi toimib.

Ravi katkestamisel tõuseb vererõhk mõne päeva või nädala jooksul ravi-

eelsele tasemele. harvematel juhtudel võib vererõhk tõusta väga kõrgele ja kujuneda eluohtlik kõrgvererõhukriis või mõni muu erakorraline seisund. Sageli vajatakse haiglaravi, uue raviskeemi toime saabumine võib võtta taas nädalaid.

Ravimid ja kõrvaltoimed

Vererõhku langetava ravi valikul lähtub arst patsiendi vanusest, soost, kaasnevatest haigustest ja muudest seisunditest (südamepuudulikkus, suhkruhaigus, südame veresoonte ahenemine, astma, rasedus jm). Ravimi toime peab olema tõestatud suuremahuliste uuringutega.

Põhiliselt kasutatakse ravimeid, mis kuuluvad viide ravimirühma, vajadusel neid kombineeritakse.

Miks aga patsiendid vererõhuravi katkestavad? Sageli on põhjused järgmised:

• Ebasoodus kõrvaltoime, näiteks nõrkus, jõu kadumine, unehäired, õhupuudushood, erektsioonihäired.

Patsient peab ausalt rääkima kõrvalmõjudest, alles siis saab arst otsida uue ravimi. Ravimi kõrvaltoime ei ole alati ennustatav, seetõttu võtab hea ravi-skeemi leidmine aega. Tähtis on ausus ja koostöö.

• Ravimi kõrge hind. Meie ravimiturul on õige kasutamise korral ohutud ja kontrollitud toimega originaal- ja koopiaravimid. Tähtis on ravi eesmärgi saavutamine soodsa hinnaga.

Juhtub, et teise firma sama toimeainega ravim mõjus halvasti. Kui on hakatud ühe tootja ravimit kasutama, peaks sellega ka jätkama. Sama toimeaine juures võivad teised abiained põhjustada ebasoodsaid kõrvalnähte.

• Vajadus käia arsti juures ja saada uus retsept, ravimi “ootamatu” lõppemine. Vererõhuhaige peaks arsti juures käima vähemalt kord aastas, et hinnata inimese seisundit täpsustavate uuringute ja analüüsidega. Kui kõik on hästi, pikendatakse ravi kuueks kuuks. Ravi jätkuval soodsal mõjul võib arst ka telefonikõne alusel digiretsepti väljastada.

Kui ravi ajal on enesetunne hea ja vererõhk normaalne, võib jääda mulje, et kõik ongi korras ja vererõhuhaigust enam pole, milleks siis veel ravimit võtta. Vererõhuhaigust aga välja ravida ei saa.

• Linnalegendid, tuttava halb kogemus sama ravimiga. Kõrvaltoimed on alati individuaalsed, olenedes ka kaasnevatest haigustest, teiste ravimite või alkoholi koostarvitamisest. Veel kord: usalda oma arsti ja räägi ausalt oma kõhklustest ja muredest.