Meeled

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta novembrikuu Tervis Plussis.

Tantsuga ennast otsides 

Terje Kaldur ja Mari Mägi, 7. märts 2016 14:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
Tants ja liikumine aitavad jõuda parema tervise ja heaoluni, leeveneb stress ning paraneb enesehinnang.

Liikumine on universaalne ja ühendav: meil kõigil on keha ja me kõik liigume, ütleb Barbara Nordstrom-Loeb, USA tantsu- ja liikumisterapeut, kes töötas külalisõppejõuna Tallinna Ülikoolis.

“Selles, kuidas liikumine väljendab ja muudab meie maailmakogemust, on midagi olemuslikku ja põhjapanevat,” lisab ta.

Samal teemal

“Liikumine toob nähtavale meie ainulaadsuse: me oleme elus, sest me liigume. Tantsu- ja liikumisteraapia kasutab erinevaid liikumisviise, töötades inimese kui tervikuga – nii keha, meele, emotsioonide kui ka hingega – ning on üks võimsamaid vahendeid, mõjutamaks meie kõigi tervist ja heaolu,” põhjendab Barbara Nordstrom-Loeb seda, miks tantsu- ja liikumisteraapia talle meeldib.

Tantsu kasutati tervistava kunstina juba loodusrahvaste iidsetes rituaalides, teraapiana hakati tantsu ja liikumist tunnustama 1970.–80. aastatel USAs.

Tantsu- ja liikumisteraapia loob mõistmist keha, meele ja tunnete vahel. Nagu teisedki loovteraapiad, kasutab ka tantsu- ja liikumisteraapia muutuse tekitamiseks loovust ning eneseväljendust. Loov protsess on suunatud muutusele ja tulevikule, tekitades lootust ja uusi võimalusi. Loovus annab võimaluse katsetada uusi oskusi ja olemisviise, toetades spontaansust ja vaimset paindlikkust.

Tantsu- ja liikumisteraapia eeldab vaid tahtmist ja huvi liikumise vastu, liikumisalast ettevalmistust vaja pole – ka hingamine ning kõndimine on juba liikumine ja tants.

Keha ja meel

Meie keha on sillaks teadvustatud ja teadvustamata maailma vahel. Tantsu- ja liikumisterapeudid usuvad, et liikumisel on sisemine tähendus ning eesmärk, peegeldades meie mõtlemis-, tunde- ja suhtlemismustreid. Muutused liikumismustrites aga viivad muutusteni käitumises – just keha ja meele sünkroniseerimine on inimese heaoluks oluline.

Liikumine pakub suurepäraseid võimalusi avastada, kuidas me elus edasi liigume ning millised on kitsaskohad, aga ka ressursid. Inimese enda loodud sümbolid sisaldavad väärtuslikke sõnumeid, mis räägivad meie elus toimuvast.

Barbara Nordstrom-Loeb ütleb, et inimese keha ja liikumine teavad tõdesid, millest meel veel teadlik ei ole.

“Keha ja liikumismustrid vahendavad seda, kes me oleme, kelleks võime muutuda ning kes me võiksime olla. Inimesed, kes tulevad minu juurde, heitlevad tihti nende elu häirivate küsimuste või teemadega. Sageli on nad püüdnud olukorda analüüsida ja mõelda probleemi põhjuste üle, proovinud midagi muuta, kuid see pole õnnestunud. Leides tee oma keha kuulamiseni ja kogedes liikumise kaudu uusi valikuid ning võimalusi olemiseks ja tegutsemiseks, leiavad nad, et häirivate küsimustega on kergem hakkama saada.”

Võimalused muutusteks

Terapeudina aitab Barbara Nordstrom-Loeb inimestel avastada, kuidas elada oma elu terviklikumalt ning suurema rahuloluga.

“Mind hämmastab jätkuvalt, kui hästi meie keha ja liikumine teavad, kuidas seda saavutada.”

“Üks minu klientidest, kes töötas enesehinnangu ja -kehtestamise teemaga, avastas äkki, et kõik ta ümber näis väiksem – ta tundis, et on viis sentimeetrit pikemaks sirgunud,” meenutab terapeut. “Üks paar aga leidis, et pöörates tähelepanu oma keha füüsilistele muutustele, on võimalik oma eriarvamusi väljendada ja nendega toime tulla vähem vägivaldsel moel.”

Barbara on töötanud klientidega, kes on teinud enda kohta imelisi, üllatavaid avastusi.

“Üks naine leidis endas 68aastaselt sädeme minna taas kooli, et õppida nõustajaks.”

Teised elumuutused on peidetumad.

“Mõned inimesed on avastanud, et nad on õppinud enese ja teistega ausamad olema. Sain just e-maili oma tudengilt, kes kirjutas, et ammused teraapilised harjutused tunnis on tal aidanud minna positiivselt läbi keerulisest perioodist ning nüüd on ta oma elu, kooli ja tööga rõõmsalt edasi minemas.”

Barbara töötab tihti inimestega, kelle elus on olnud traumasid. “Paljud neist kinnitavad, et nad on lõpuks ometi suutelised elama oma elu täisväärtuslikumalt ning pidev hirm ja viha on taandunud.”

Liikuv, emotsionaalne ja loov protsess

Peegeldades teise liikumist, areneb kehateadlikkus ja liikumisrepertuaar, aga ka empaatia ja mõistmine. Oma liigutuse leidmine toetab võimet kuulata oma vajadusi, arendab loovust ja annab võimaluse tunda ennast osana grupist. Need on teemad, millega me kõik igapäevaselt tegeleme.

Soojendusest kasvab välja kohtumise teema ja edasine tegevus.

Lähtudes konkreetsest teemast, eesmärgist ja inimes(t)est, võib seanss sisaldada terapeudi pakutud struktureeritud liikumisi, aga ka kliendi enda algatatud spontaanseid või improvisatsioonilisi eneseväljendusi.

Sageli kasutatakse tantsu- ja liikumisteraapias ka mitmesuguseid loovat protsessi toetavaid vahendeid, näiteks palle, venivaid kangaid, salle, samuti rütmi ja muusikat. Muusika võib protsessi rikastada emotsionaalselt, pakkuda rütmilist struktuuri ning anda liikumisimpulsse, vaikuses aga kuuleme ennast paremini.

Seanss lõpeb enamasti lõdvestumisega, milleks kasutatakse mõttematku, hingamisharjutusi, kogu keha lõõgastavat läbitunnetamist. Seansi kokkuvõtte saab teha nii liikumise (näiteks endale tähenduslike liigutuste leidmine, ühise tantsu loomine) kui ka vestluse kaudu. Kogemuse sõnaline mõtestamine ja jagamine on tavaliselt oluline osa teraapilisest seansist.  

Tantsu- ja liikumisteraapia sobib igas vanuses inimestele ning seda kasutatakse nii individuaal-, pere- ja paari- kui ka grupiteraapiana.

Tantsu- ja liikumisteraapiat on edukalt rakendatud rehabilitatsioonis, näiteks ajutrauma või psüühiliste haiguste korral, hariduses (autistlikud ja õpiraskustega lapsed, vägivallaennetus), meditsiinis (kroonilised haigused, valu leevendamine), sh ka vaimse tervisega seotud valdkondades (depressioon, skisofreenia, ärevus-, söömis-, sõltuvushäired).

Heaolu ja toimetulekut edendava teraapiavormina kasutatakse tantsu- ja liikumisteraapiat hooldekodudes, päevakeskustes, aga ka haiguste vältimise ja tervise edendamise programmides, samuti enesearengu ja eneseavastamise soodustajana.  

Artikli autorid on Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate magistrandid.