Hea nõu

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta novembrikuu Tervis Plussis.

Häiriv norskamine - mida teha? (2)

Tervis Pluss, 1. märts 2016, 14:15
Foto: PantherMedia / Scanpix
Mind häirib tohutult elukaaslase norskamine. Mul on tunne, et see mure on aja jooksul süvenenud. Kas norskamine võib kahjustada ka tema tervist?

Mae Pindmaa (unearst): Mehed norskavad sagedamini kui naised, kuid pärast neljakümnendaid eluaastaid tabab see mure ka naisi. Kuuekümnendates aastates aga norskavad juba rohkem kui pooled inimesed. Aeg-ajalt võib öist norskamist põhjustada mõni viirushaigus, üleväsimus, napsine olek või uinuti võtmine.

Samal teemal

Norskamine on sümptom, mida tekitab pehme suulae ja keelepära vibreerimine. See takistab õhu liikumist hingamisteedes ninast keelepärani ja kopsud jäävad seetõttu ilma osast vajaminevast sissehingatavast õhust.

Norskamisega kaasnevate hingamispauside korral on tegemist unelämbustõve ehk uneapnoega. Hingamispauside ajal on lõtvunud ülemised hingamisteed kas osaliselt või täielikult kokku vajunud, tekib lämbumistunne, sest organism vaevleb kroonilise hapnikupuuduse käes.

Iga hingamispausiga kaasneb järsk vere hapnikutaseme langus ja süsihappe-gaasitaseme tõus, mis kutsub esile peaaju hingamiskeskuse erutuse ning stressihormoonide paiskumise vereringesse. Tagajärjeks on vererõhu kõikumine, südamerütmi muutused, ainevahetuse häirumine ja sagedased aju ärkamised.

Norskamisest tingitud hingamishäiretele viitavad hommikune peavalu, uimane olek, raskustunne peas, suukuivus, valulik neel, päevane väsimus ja unisus, keskendumisraskused, kõrvetised, kõrgenenud vererõhk, pahurus, ärrituvus, masendus, ülekaal, seksuaalvõimekuse vähenemine jms.

Öösel aga iseloomustab hingamishäiret peale norskamishäälitsuste ka katkendlik hingamine, hingamispausid, vähkremine, sage ärkamine ja urineerimisvajadus, südamepekslemine, kõrvetised ja higistamishood.

Uneapnoega ei saa organism puhata, vaid on magamise ajal sunnitud võitlema iga hapnikusõõmu pärast. Ajapikku kurnab selline olek välja organismi kompensatoorsed mehhanismid ning suureneb kõrgvererõhktõve, südamerütmihäirete, aju- ja südameinfarkti, südamepuudulikkuse, rasvumise ja diabeedi tekkimise risk.

Öiste hingamishäiretega inimene vajab süstemaatilist ravi, mille määrab põhjalike uneuuringute järel unearst.