Nii kinnitab hiljaaegu ajakirjas Journal of Oral Rehabilitation avaldatud uuring. Hammastele teeb kahju suu lahti magamine seetõttu, et suust läbi käib õhk pärsib süljevoolu ning kuivatab hambaemaililt kaitsva kihi – need mõlemad on aga hammastel pesitsevate bakterite surm, kirjutab Good Housekeeping.
Suuhingamist põhjustavad näiteks erinevad allergiad, suurenenud mandlid, kinnine nina, adenoidid ja ka uneapnoe. Igatahes on allolevaid terviseriske silmas pidades perearstiga nõu pidada, kui sul on komme suu lahti magada. Sest see võib kaasa tuua:
1. Kuiva suu ja huuled. Suuhingamine põhjustab vedeliku kaotust, mis toob kaasa kuiva suu ja huuled. See võib lisaks ebamugavustundele põhjustada neelamistakistusi ning ka seda, et suus puudub kaitsev süljekiht.
2. Hammaste lagunemise. Süljel on palju olulisi ülesandeid, näiteks puhastab see suud ja hambaid. Kui suus on vähem sülge, muutub hambakatu koostis ning suureneb kahjulike bakterite arv hammastel. See suurendab hambakaariese riski, mis omakorda halvimal juhul võib põhjustada hammaste lagunemise ning kaotusegi.
3. Halva hingeõhu. Sülg hoiab suu puhtana, kui suuhingamise tõttu sülge suus napib, annab see võimaluse bakteritel levida ning hingeõhk hakkab seetõttu haisema.
4. Neelamisraskused. Suuhingamine toob vähese süljeerituse tõttu kaasa neelamisraskused ning see omakorda mõjutab seedesüsteemi. Suuhingamine tähendab ka, et inimene neelab rohkem õhku ning see võib soodustada reflukshaiguse teket.
5. Väsimuse. Suuhingamise tõttu ei jõua kopsudesse vajalikul määral hapnikku ning see põhjustab väsimust.
Kommentaarid