Uudised

VAATA, mida rääkis professor Eestis leviva omapärase HI-viiruse kohta (24)

Toimetas Jane Saluorg, 17. veebruar 2016, 16:38
Foto: ALDO LUUD
"Me oleme Euroopa Liidus kõige esimene, just uute juhtumite poolest elanikkonna kohta," laususTartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ETV saates "Kahekõne", kommenteerides HIVi levikut Eestis. Kümne aasta jooksul läbiviidud uuringutele toetudes kinnitas Lutsar, et Eesti HI-viirus pole pärit Venemaalt ega Lääne-Euroopast.

"Meie viirus on omapärane, aga kui te küsite, kus ta siia tuli, siis ma ei oska seda teile öelda," lausus Lutsar. Professori sõnul on küsimuseks muutumas, kui palju Eestis esinevast rekombinantsest viiruse vormist viiakse piiri taha.

Samal teemal

Euroopa Liidu kontekstis negatiivse helkega kuldmedalit kandva Eesti puhul seisab HI-viiruse leviku piiramise probleem koordineerimatus tegevuses. Lutsari sõnul peab viirusesse haigestunud inimese "kinni püüdma" koheselt, kui nakatumine on juhtunud.

"Maailma Tervisehoiuorganisatsioonil on see 90-90-90 reegel: 90% HIV-positiivsetest, teada, et nad on HIV-positiivsed, 90% nendest ravile ja 90% nendest ka nii hästi ravimeid võtma, et viirus on kontrolli all," tõi Lutsar näiteks.

Eesti on praegu aga olukorras, kus kolmandik inimesi ei jõua diagnoosi saades arsti juurde ja need, kes süsteemi suunduvad - nendest kõik ei võta nii hästi ravimeid kui peab. Lutsari sõnul on tavaline, et ravile tulevad inimesed, kes on viirust kandnud kauem, kui mõned kuud.

Professor nimetab ühe tulemusi toova võimalusena soovitust, mille järgi võiks testida 16-50 aastaseid ja isegi üle 50-aastaseid inimesi vähemalt kord aastas, kui nad pöörduvad arsti poole ükskõik, missuguse haigusega. Eelkõige võiks selline süsteem toimuda piirkondades, kus HIV- positiivseid on rohkem.

Terviseameti andmetel on käesoleval aastal diagnoositud 24 uut HIVi nakatunud inimest. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 270 HIV-nakatunud isikut, neist mehi oli 167 ja naisi 103. Kõige rohkem oli juhtumeid Tallinnas (132), pealinnale järgnes Ida-Virumaa (59).