Rinna- ja kilpnäärmevähist paranenuid ohustavad teisedki pahaloomulised kasvajad (2)

Rinna- ja kilpnäärmevähi diagnostika ning ravi arenemine võimaldab üha enamatel naistel esimest haigestumist üle elada. Praeguste andmete kohaselt on ühe kasvajalise haiguse üle elanud naistel suur risk ka teise pahaloomulise vähi tekkeks.

Seda kinnitavad Illinoisi Chicago ülikooli teadlased pärast metaanalüüsi läbiviimist, kirjutab meditsiiniportaal Med24. Uurimisrühm leidis, et rinnavähist tervenenud naisel oli 1,55 korda suurem tõenäosus haigestuda kilpnäärmevähki kui naisel, kelle haigusloos rinnavähki polnud. Kilpnäärmevähiga naisel oli 1,18 korda suurem tõenäosus haigestuda rinnavähki kui naisel, kelle haigusloos kilpnäärmevähki polnud.

Uurimisrühmal on selleks mitu võimalikku seletust.

Esimene on jälgimisnihe. Vähkkasvajaga patsiente jälgitakse tõenäolisemalt ja nad peavad ravi järel kinni mitu aastat kestvast jälgimisrežiimist, mis võimaldab sekundaarse kasvaja juba varases staadiumis avastada.

Võimalik, et mõlema haiguse riskitegurites on ühine hormonaalne tegur. Eelnevate uuringute alusel võib östrogeenide ja kilpnääret stimuleerivate hormoonidega kokkupuutumine teoreetiliselt soodustada sekundaarse rinna- või kilpnäärmevähi teket.

Esimese vähi ravi võib mõjutada teist liiki kasvaja tekke riski. Rinnavähi korral rakendatakse sageli kiiritusravi ja on leitud, et see võib muu hulgas suurendada teatud kopsu-, söögitoru-, verevähkide ning sarkoomide riski.

Kilpnäärmevähi riskitegur on kokkupuude kiiritusega, kuigi raviaegne kilpnäärme kaitsmine peaks seda ohtu vähendama.

Autorid väidavad, et radioaktiivse joodi (RAI) kasutamine kilpnäärmevähi ravis võib hiljem vähesel määral mõjutada teiste kasvajate, sealhulgas rinnavähi teket. Jääb ebaselgeks, kui suur see risk on.

Geneetilised tegurid võivad rinna- ja kilpnäärmevähki omavahel siduda.