Viis fakti venitamisest, mis ei pea paika

Portaal Health on kokku kogunud viis levinud venitamisega seotud müüti ja selgitab nende paikapidavust.

* Enne treeningut tuleb alati venitada. Tegelikult tuleks enne trenni teha ettevalmistavaid venitusi. Venitused jagunevad teadupoolest kaheks: ühed on staatilised, mille ajal keha ja venitatavat lihast hoitakse paigal, teised dünaamilised, kus venitust ei hoita pikalt paigal. Enne trenni sobivad ennekõike kerged liigutused ja dünaamilised venitused, näiteks jalatõsted ja õlaringid. Viimased valmistavad lihased tööks ette ning tõstavad keha temperatuuri. Seepärast nimetatakse enne treeningut venitamist ka sooja tegemiseks.

* Staatiline venitus pole hea. Staatiline venitus pole hea enne trenni, pärast seda sobivad need suurepäraselt, sest taastavad lihase pikkust ja aitavad kehal maha jahtuda. Iga trenni lõpus võiks venitamiseks aega planeerida viis kuni kümme minutit.

* Enne treeningut venitamine ennetab vigastusi. See oleneb spordialast – näiteks enne vuti tagumist tehtud venitused võivad vigastusi ära hoida, jooksmisele ja rattasõidule ei pruugi see mingit mõju avaldada. Suur osa vigastustest kipub juhtuma soojenduse ajal kasutatud vale venitustehnika tõttu.

* Venitamine aitab lihasvalu ennetada. Kui lihased on saanud suure koormuse, ei hoia valu miski ära. Kuid staatilised venitused pärast lihastrenni võivad olukorda leevendada.

* Hästi painduvad inimesed ei pea end venitama. Pea meeles, et hea painduvus ei püsi iseenesest, liigeste ja lihaste vormis hoidmiseks tuleks end regulaarselt venitada. See aitab lisaks painduvuse säilitamisele vanemas eas ka valu ja liigesevaevusi ära hoida.