Uudised

ETTEVÕTJATE PÖÖRDUMINE: millega oleme alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmisel nõus, millega mitte (8)

Toimetas Jane Saluorg, 22. veebruar 2016, 15:59
Foto: KALEV LILLEORG
Täna tegid ettevõtlusliidud avaliku pöördumise valitsuse poole seoses alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise eelnõuga. Eesti Toidutööstuse Liit, Õlletootjate Liit, Kaupmeeste Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit esitasid kirjalikult oma arvamuse, milliste meetmetega eelnõus põhimõtteliselt nõustutakse ja millistega mitte.

Sügisel esitasid ettevõtlusliidud kirjalikult võtmeministeeriumitele oma seisukohad seoses alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise eelnõuga. Enamus eelnõu sisust oli liitudele vastuvõetav ja elluviidav. Halvakspanu leidsid ettevõtlusliitude poolt meetmed, mille osas puudub alternatiivide kaalumine ja mõjude hindamine.

Põhimõtteliselt nõustuvad ettevõtlusliidud eelnõus toodud järgmiste meetmetega:

1) Toetavad alkoholi müügiala eraldamist kauplustes. Eelnevalt on meede selliselt kokkulepitud ka rohelises raamatus ning Kaupmeeste Liidu poolt on eelmisel aastal kauplejatele välja töötatud ka juhend, mille elluviimist on juba alustatud - paljudes kauplustes on tänaseks alkoholi müügiala eraldatud.

2) Toetavad mõtet, et alkohoolse joogi esitlus on lubatud neid tooteid tutvustaval messil, laadal või muul samalaadsel üritusel ja paluvad lubada ka alkoholi müüki selleks ettenähtud alal.

3) Toetavad toitlustusettevõtte alkoholi müügi aja määratlemist kohaliku omavalitsuse poolt.

4) Toetavad, et lubataks  alaealiste kaasamist kontrollostudel riikliku järelevalve käigus.

5) Toetavad alkoholi terviseohuhoiatuse selget määratlemist reklaamides mõistlikus suuruses.

6) Toetavad elustiilireklaamide keelustamist - keelustada inimeste kasutamine reklaamides, sest nii kaob seos alkoholi kui elustiili vahel, ent säilib mõistuse piires võimalus kaubamärkidel omavahel konkureerida oma tooteid esitledes.

7) Toetavad alkoholi välireklaami keelustamist.

Erialaliidud ei nõustu eelnõus toodud järgmiste meetmetega:

1)  Alkoholi müügiala eraldamist kauplustes läbipaistmatute vaheseintega. Vaheseinu saaks püstitada ainult 25% ulatuses kõikides Eesti kauplustes, mistõttu see ei aitaks kaasa ühtse riikliku alkoholipoliitika kujundamisele.

2)  Ei toeta tanklakaupluste müügikeeldu. Vastuargumendid on laialdast kajastamist juba leidnud – esiteks müüakse tanklatega koos tegutsevates kauplustes vaid kuni 3% Eestis müüdavast alkoholist. Teiseks, alkoholi müüki selleks mitte ettenähtud ajal takistavad enamuses tanklates kasutusel olevad kassasüsteemid ja alkoholileti lukustus.  

3) Ei toeta alkoholi terviseohuhoiatuse suurust reklaamis 30%. Selline ebaloomulik proportsioon teeb kaubamärkide konkurentsi läbi reklaami ebaotstarbekaks. Ettevõtlusliidud peavad  realistlikuks rakendada 10% hoiatuse suurust, mis teeb alkoholi igati nähtavaks ent jätab võimaluse kaubamärkidel erisuse alusel omavahel konkureerida.

4) Ei toeta alkoholi telereklaamide üksikasjalike tingimuste seadmist (staatilise pildina ühevärviline taustal, heliliste ja visuaalsete kujunduselementideta tooteinfo kujutamine). Kirjeldatud tingimustel, mis välistavad kaubamärkide omavahelises konkurentsis reaalsete loovlahenduste kasutamise, ei ole alkoholireklaam majanduslikult mõttekas.

5) Ei toeta reklaamiaja lühendamist 1 tunni võrra, alates kella 22.00st. Arvestades televisiooni tarbimise mustreid tähendaks see faktiliselt kogu alkoholireklaami koondumist vahemikku 22.00-23.00. Teiseks ei arvesta meede noorte kaitsmisele suunatud ettepanek enam meediatarbimise reaalsusega. Samuti eelistab see sihtrühm kaks korda rohkem kasutada teleprogrammi jälgimiseks nihkesvaatamist, st nende teletarbimise kellaaeg ei sõltu programmi algsest edastusajast. Oluline on ka see, et päevasisene kasutusaeg on selline, et alaealistele suunatud programmi pärast kella 21 Eestis litsensitud kanalites ei näidata ja seda ka alaealised ei vaata.

Erialaliidud nõustuvad avalikus pöördumises, et alkoholi liigtarvitamine teatud populatsioonisegmendis on Eestis tõsine probleem. Probleemiga võitlemine ei ole ainult riigi mure ning erinevatel alkoholi tootmise, müümise või turustamisega tegelevatel ettevõtetel on oma kaasvastutus.

Erialaliidud arvavad, et rahva tervise huvide eest tuleb seista jätkusuutliku alkoholipoliitikaga, mille teravik on suunatud mõjusate ja proportsionaalsete meetmete rakendamisele. Just mõjusad meetmed aitavad suurendada  kodanike vastutustundlikku suhtumist alkoholi ja selle tarbimisse. Jätkusuutlik poliitikakujundamine peab lähtuma ka sellest, et mõjuta meetmete rakendamine ei nõuaks ettevõtjate vabaduste ja õiguste hooletut kärpimist ning arvestatava kahju põhjustamist nii ettevõtetele, nende töötajatele kui ka seotud kümnetele tuhandete majapidamistele.

Samal teemal

4. veebruar 2016, 14:40
Alkoholiseaduse eelnõu pani ministrid sõnasõda pidama

8 KOMMENTAARI

k
kapo 23. veebruar 2016, 22:57
kui üldse midagi keelustada,siis keelustada tuleks nn.alkohoolsed limonaadid,sest on teadagi kes neid tarbivad ja sellest alustavadki,sest ükski endas...
(loe edasi)
r
RT 23. veebruar 2016, 08:43
Muidu on nagu täitsa ok aga punkt 2) Ei toeta tanklakaupluste müügikeeldu. !? Kui ei toeta siis järelikult on tanklates alkoholil kõva minek ja see rä...
(loe edasi)
Loe kõiki (8)