Uudised

Neli nippi, kuidas võidelda saabuva kevadväsimusega (2)

Silja Paavle, 1. märts 2016 10:15
Kui praegu vähegi päeval päikest paistab, tasub iga kiir kinni püüda – päike ja värskes õhus liikumine toob hea tuju ja annab energiat!Foto: ALDO LUUD
Kui kuulud nende hulka, kellel on hommikuti raske voodist tõusta, kes on terve päeva unised ja jõuetud ning kelle energiavarud pidevalt otsakorral, siis võib sul olla kevadväsimus.

"Kuigi meditsiiniliselt sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri, on igal aastal ikkagi nii, et mida kauem on kestnud pime aeg, seda rohkem tuleb ka apteekidesse väsimuse üle kurtvaid inimesi," räägib Apotheka apteeker Kerli Valge. Tema sõnul ei saa seda kurtmist koheselt tõlgendada kevadväsimusena, selle asemel tuleks selgitada, kas väsimuse tagas ei ole peidus mõnd muud põhjust.

"Milline on inimese elustiil? Kuidas ta toitub? Kas ta on hiljuti põdenud mõnda haigust ja sellega seoses ravimeid tarvitanud või on käsil lihtsalt veidi stressirikkam periood?," on Kerli Valge sõnul küsimused, millele vastates võib ilmneda hoopis mõni muu arstlikku abi vajav terviseprobleem.

Kui aga tegu on siiski võimaliku kevadväsimusega, on sellelgi erinevaid põhjuseid. "Kindlasti on oma roll pikal ja valgusevaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini tootmist organismis. Väsimus võib olla tingitud keha kohanemisest uute ilmastikuoludega," toob apteeker näiteks ning annab neli soovitust, kuidas kevadväsimusega võidelda:

1. Vaata oma menüü üle!

Samal teemal

Vitamiinipuudus ja nigel ühekülgne toitumine on tihtipeale kroonilise väsimuse põhisüüdlaseks. Värsked puu- ja juurviljad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ning fütoühendeid. Lihtne soovitus on tarbida iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. 

Väsimuse ja stressi vastu aitab hästi võidelda C-vitamiin, mida leiab tsitruselistest, kiivist, paprikast ja marjadest. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad toorelt üle talve ega kaota sealjuures oma vitamiine.

Sama oluline kui toit, on ka vedelikutarbimine, sest vee joomine aitab vabaneda kehasse kogunenud mürkidest. Iga päev tuleks juua vähemalt 6-8 klaasitäit vett.

2.  Võta ette vitamiinikuur!

Eesti hämaras kliimas on vaja aastaringselt D-vitamiini juurde võtta, seda eriti päikesevaestel kuudel. Kevadväsimuse korral aitavad hästi ka C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid, eriti vitamiin B1, letsitiini sisaldavad toidulisandid, rauapreparaadid, ternespiima-kapslid, Q-10 preparaadid ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ning tõstavad töövõimet.

3. Leia aega puhkuseks!

Puhkusest võiks planeerida suurema jao suvele ning osa ka kevadtalvele. Parim, kui saaks puhata lausa neli nädalat järjest: esimesel nädalal hakkab organism ennast välja lülitama, teisel nädalal lülitab lõplikult välja, kolmandal puhkab ning neljandal asub juba uusi plaane välja mõtlema. Kõige ebatervislikum on puhata ühe nädala kaupa.

Need, kel tervis korras ja kes on talvel kasvõi nädala puhanud, tavaliselt kevadväsimuse käes ei vaevle.

Väga tähtis osa on ka korralikul unel: oluline on piisavalt magada ja lõõgastuda. Kevadel on veel eriti tähtis leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks – viibida looduses või tegeleda millegagi, mis hingele kosutust pakub. Kui praegu vähegi päeval päikest paistab, tasub iga kiir kinni püüda – päike ja värskes õhus liikumine toob hea tuju ja annab energiat!

4.  Ära unusta füüsilist koormust!

Suurendades oma füüsilist koormust, kasvab ka energiatase ehk kes palju teeb, see palju jõuab!

Õues võiks iga päev liikuda vähemalt pool tundi, veel parem oleks iga päev sammuda vähemalt 10 000 sammu. See on piisav, et aktiveerida lihaste tööd ja vereringet. Kevadväsimus on oma olemuselt eelkõige ajuväsimus, kui aga lihased ja vereringe töötavad, kaob ka ajuväsimus kiiremini.