HARULDASEL KUUPÄEVAL SÜNNITANUD NAINE: "Proovisime mõttes temaga kogu aeg rääkida, et ära tule veel, tule palun 29. veebruaril, ja vot tuligi!" (21)

Astun haigla B-korpuse uksest sisse ja hoian hinge kinni. Mulle pole kunagi meeldinud see tüüpiline "haigla lõhn". Sekundite pärast, kui pean sõõmu õhku hingama, tunnistan endale, et sünnitusosakond lõhnab teistmoodi – värskelt ja elujõuliselt.

Personali juhatusel sean sammud korruseid üleval pool asuvasse privaatpalatisse – sinna, kus sinakaskirju fliisteki sisse mähitud tüdrukutirts Alice mind koos oma ema Kiraga ootab. Trepist üles liikudes olen veidi mures lillede pärast, millele miinuskraadid võisid liiga teha.

Hetk hiljem seisan juba privaatpalati ukse ees. Uks avaneb ning seal, heledate seinte keskel, avaras ja valgusküllases ruumis, suure voodi peal pikutab rahulolevalt pisike Alice. Ema Kira seisab voodiäärel ja vaatab naeratus näol oma kangelast. "Vapper naine," mõtlen endamisi, sest väsinud, kuid õnnelikul Kiral jätkub veel energiat minu ja teiste inimestega suhtlemiseks. Ulatan härdunult üle lillekimbu, mille peale värske ema naljatleb "Tahaks teid kallistada, aga no ei hakka." Emotsioonid täiskasvanud naiste vahel on ülevad. Ainult voodi peal lebab stoilises rahus palati kõige noorem ilmakodanik. "Me just sõime," selgitas Kira olukorra rahulikkust.

Tumedate, pikkade juustega Kira ja tema abikaasa, tumedapäise Mihhaili jaoks on Alice esimene laps. Miks just Alice? "Kuidagi niimoodi meil läks, et mina pakkusin ja abikaasa oli kohe nõus. See on ilus ja rahvusvaheline nimi," lausus Kira.

Suur pidu iga nelja aasta järel

Kira jaoks polnud rasedus mingi haigus, mille tõttu kodus teki all lamada. Veel kaks nädalat tagasi juhtis suure kõhuga naine julgelt autot ja tegeles aktiivselt kolimisega. Nimelt vahetasid värsked lapsevanemad elukohta. Kolimise käigus, asju kokku- ja lahti pakkides, mõtles Kira mitmel korral, et laps võiks ilmale tulla just veebruari lõpus. "Proovisime mõttes temaga kogu aeg rääkida, et ära tule veel, tule palun 29. veebruaril, ja vot tuligi! Sündis nii nagu me südames tahtsime," lausus Kira. "Ja lisaks jõudsin kõik asjad uues kodus lahti pakkida," sõnas noor ema rahulolevalt.

Istudes privaatpalati punasel tugitoolil ja kuuldes Kira pajatusi eilsest päevast hakkab mind huvitama asjade edasine käik - mis Alice sünnipäeva tähistamisest saab? "Säästa saab," naljatles Mihhail. "Ei no ikkagi, me hakkame siis tähistama esimesel," ütles Kira ja lisas, et iga nelja aasta tagant, kui 29. veebruar kalendris jälle omal kohal on, tuleb teha suur pidu, midagi erilisemat. Teistel aastatel, kui veebruar lõppeb 28. kuupäevaga, siis esimesel märtsil tähistatakse tavaliselt – nii nagu sünnipäevasid ikka.

Korjan põrandalt üles maha libisenud roosad papud ja silmitsen, kuidas Mihhail uhkelt oma tütre poole vaatab, justkui kontrollides, kas pisikesega on kõik ikka hästi. Sünnitusele ja sellele eelnenud perioodile tagasi vaadates meenutab Kira, et koos abikaasaga käisid nad küll ITK naistekliiniku perekoolis, aga kirjanduse lugemisega ta enda ettevalmistamiseks ei tegelenud. "Ma kardan asju ja arvasin, et parem on pigem see, kui ma sünnitusest nii palju ei tea," meenutas Kira.

Sünnitus oli Kira sõnul väga raske protsess, kuid abikaasa juuresolek leevendas olukorda. "Keegi ei ütle sulle, kui valus see on ja kui raskelt kõik tuleb," sõnas Kira. Mihhail, nähes naise "kannatusi" pealt ütles, et tema elus on nüüd kaks poolt: "Elu enne sünnitust ja elu pärast sünnitust – nüüd olen ma näinud kõike!"

Pisike Alice pole ikka veel piuksugi teinud. Vaatan teda kadestusega – soovin, et ka mina suudaksin ja saaksin iga päev nii rahulikult elada. Pööran pilgu Alice’i pealt noorte lapsevanemate suunas, kes meenutavad isekeskis veel eilset päeva ja neid emotsioone. Samal ajal kui Mihhail hoolitsevalt oma väsinud kangelanna õlgu masseerib, küsin huvi pärast, milline inimene Alice’ist kasvab? "Tark nagu isa ja sama ilus nagu ema," sõnab Mihhail veendunult.

Lisaks Alice’ile sündis Ida-Tallinna keskhaiglas eile veel kaks tüdrukut ja üks poiss. Kokku neli last, mida võrreldes teiste liigaastate liigpäevadega on vähem: 2012. aasta 29. veebruaril sündis 11 last, kellest viis olid poisid ja kuus tüdrukud. Neli aastat varem, 2008. aastal 13 last, neli poissi ja üheksa tüdrukut, kellest kaks olid kaksikud.

ITK naistekliiniku sünnitusosakonna ämmaemandusjuhi Grethel Tarmase sõnul on selle aasta veebruaris sünde olnud ikkagi rohkem kui eelmisel aastal ja seda vaatamata asjaolule, et lisaks on üks päev. Tarmase sõnul on märtsikuus tavaliselt sünnitusi veidi rohkem, kus ilmavalgust hakkavad nägema jaanipäeva paiku eostatud lapsed.