Kevad koputab uksele: õietolmuallergikute elu läks raskeks veebruari lõpust

Pille Tamme on allergiad kimbutanud juba lapsepõlvest peale. Lisaks kõrrelistele ja õietolmule vallandab Pillel allergiapuhangu ka kokkupuude koerte ja kassidega. Seepärast teab Pille, et ilma ravimiteta oleks tema elu väga raske.

„Olen väga tundlik. Võin öelda, et minu allergia vallandumiseks piisab juba sellestki õietolmust, mis jõuab siia kusagilt lõunast, kui seal on puud tolmlemist alustanud,“ räägib noor naine.

40 aevastust järjest

Tema allergia väljendub selles, et kõigepealt tekib intensiivne nohu. Pillel pole mingi probleem 40 korda järjest aevastada. Ja teha ei saa selle vastu midagi. Nohule lisaks hakkavad seejärel sügelema silmad. Kui Pille ravimeid ei võtaks, järgneksid veel astmaatilised köhahood, mis ei lase öösiti magada. „Köhahoog tekib ka näiteks füüsilise pingutuse ja kõva naermise peale,“ kirjeldab Pille oma vaevusi.

Ta tänab taevast, et seda kõike saab tänapäeval ravimitega ennetada. „Minu kogemus on näidanud, et kõige tõhusam on alustada ravi enne taimede õitsemist ehk hiljemalt märtsi algul,“ ütleb ta. Siis hakkab Pille ninna pihustama üht oma igapäevast retseptiravimit – ilma selleta ei oleks Pille elu sugugi nii lihtne kui praegu.

Aasta ebameeldivaim aeg on aga aprilli lõpp ehk just siis, kui ilmad lähevad ilusaks ja soojaks. Nüüd peab ta iga päev sööma lisaks veel tablette ja kasutama silmatilku.

„Mõnel kevadel on allergia tugevam ja ravimitest hoolimata tekib öine köha, mis häirib und,“ ütleb ta. „Selle vastu olen abi saanud inhalaatorist."

Suvigi möödub ravimeid tarvitades

Kuigi kevadine tugev allergiaperiood kestab paar nädalat, tarvitab Pille ravimeid suve läbi, sest ka suvine taimede õitsemine tekitab tal allergilist nohu. „Kui plaanis on minna külla, kus peetakse kassi või koera, võtan enne alati tableti sisse,“ kirjeldab ta allergiku igapäevaelu.

Pille ütleb, et tänu tõhusatele ravimitele on allergiku elu tänapäeval märgatavalt paranenud. Lapsepõlves pidi ta lihtsalt allergiahooaja välja kannatama ja toas kinniste akende taga istuma.

Lisaks peab Pille jälgima oma söögilauda, sest õietolmuga kaasneva ristallergia tõttu ei saa ta süüa paljusid toite. Näiteks väldib ta värsket porgandit, hernest, paljusid õuna- ja pirnisorte, kiivit, pähkleid ning seda sõltumata aastaajast. Lisaks peab ta piiri pidama ka tervislikuks peetavate puuviljadega, sest nendega liialdamine kutsub esile aevastushoo.

„Toiduallergia vastu ei aita ka tabletid,“ ütleb ta ja lisab, et ei vaatagi enam poes endale sobimatute puuviljade poole.

Õietolmuallergikute elu läheb raskeks veebruari lõpust

Perearst Ulvi Usgam räägib, et pollinoos ehk ülitundlikkus õietolmu suhtes kimbutab pärast sooja talve allergikuid juba alates veebruari lõpust. Edasi läheb nii, et lepp, sarapuu ja kask tekitavad pollinoosile iseloomulikke tunnuseid veebruarist maini, aprillis hakkavad allergikuid kiusama ka pappel ja paju. Suvekuudel mõjutab õietolmule ülitundlikke aasaheinte ja kõrreliste õitsemine ning allergiaaasta lõpetab septembrikuine umbrohtude õitsemine.

Millal aga kahtlustada, et tegemist on pollinoosiga? „Silmade sügelemine, pisaratevool, punetus, nina sügelemine. Samuti aevastamine, ninakinnisus, pidev vesine sekreet ninast,“ loetleb perearst põhiviiteid õietolmuallergiale.

Ühtlasi võib tema sõnul tunda kurgukipitust ja ette tulla tugevaid köhahooge ning lisaks võib pollinoosihaigetel esineda allergia ka toiduainete suhtes.

Kel sellised sümptomid on, peaksid kindlasti konsulteerima allergoloogiga. Siis saab testide abil kindlaks määrata, mille vastu ollakse ülitundlik. Vastasel juhul ei osata end allergiatekitaja eest kaitsta.

Ehk, nagu kinnitab Pille: allergiaga koos on võimalik elada küll, aga ainult sellest teadlik olles ja sellega leppides.

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (kevad 2016), mis on tasuta saadaval BENU apteekides nii eesti kui vene keeles.