Foto: Vida Press
Uudised
4. märts 2016, 15:40

Ka lihtne haav vajab kiireks paranemiseks õiget hooldust (4)

Isegi nii lihtne haav nagu kriimustus või marrastus vajab õiget hooldust, et paraneda kiiresti ja armita. Mitmeid haavahooldusvõtteid, mida kasutasid veel meie emad, peetakse tänapäeval iganenuks ning pigem mittesoovitavaks.

Haav on igasugune nahka või limaskesta läbiv vigastus ning vanuse järgi liigitatakse neid kas akuutseteks haavadeks (kriimustused, marrastused, lõike- või põletushaavad) ja kroonilisteks haavanditeks, mis on tingitud verevarustushäiretest, diabeedist, lamatistest või infektsioonist. Sagedamini tuleb ette just esimest tüüpi haavu ja kuigi mõni marrastus võib tunduda tühine, on neidki vaja korralikult hooldada.

Puhasta haav ja peata verejooks

Kõigepealt tuleb igasugune haav puhastada ning peatada verejooks. BENU Papiniidu Apteegi proviisor Helene Ruusmaa soovitab kodustes tingimustes kasutada puhast voolavat kraanivett temperatuuril 37 kraadi või ka jahedamana. Jahe vesi aitab peatada väiksema verejooksu. Hea on ka 0,9% NaCl lahus või spetsiaalsed haavaloputuslahused (nt Prontosan). Suurem verejooks peatatakse puhta sideme või haavatampooniga haava peale surudes.

Kergemate põletushaavade loputamiseks on samuti hea kasutada jahedat kraanivett, mida lastakse haavale voolata 10–20 minuti jooksul, et koed saaksid maha jahtuda. Väga hästi sobib ka apteegis müüdav BurnJel geel.

Väiksemate haavade ja marrastuste puhul piisab korralikust haava loputamisest, suuremad ja sügavamad haavad tuleks aga desinfitseerida antiseptikumiga. Tänapäeval kasutatakse PVP-joodi, polüheksaniidi, oktenidiini ja ioonilist hõbedat sisaldavaid antiseptikume. Kasutada alkoholi mittesisaldavaid vahendeid, sest need ei kuivata ega kahjusta haava ning seda ümbritsevaid kudesid.

Ruusmaa ütleb, et vanasti kasutusel olnud vesinikperoksiidi, briljantrohelist ja kaaliumpermanganaati tänapäeva haavaravis antiseptikumina enam ei kasutata.

Anna õhku, kuid kaitse mustuse eest

Haav vajab paranemiseks õhku, kuid ta tuleks katta plaastri või sidemega. Kaasaegsed haavasidumis­vahendid on reeglina õhku läbilaskvad. „Kui haav ei ole seotud või plaastriga kaetud, peab olema tagatud, et mustus ei pääseks haava,“ ütleb Ruusmaa. „Õhu käes kuivab haav ära ja sellega väheneb küll põletiku risk, kuid samas pikeneb haava kokku­kasvamise aeg ja tõenäoliselt tekib ka arm.“

Niiskus aitab kiirele paranemisele kaasa

Et haav hästi paraneks, vajab ta mõõdukas koguses niiskust. Niiske keskkonna tagamiseks võib kasutada haavageeli (nt Granugel, Prontosan geel, Askina geel), mis takistab plaastri/sideme haava külge kleepumist ning tagab haavas normaalse niiskusetaseme.

Arstile tuleb haava näidata siis, kui tegemist on saastunud haavaga, haav on sügav, tekkinud looma hammustuse tagajärjel või muutunud põletikuliseks ehk haav ja seda ümbritsev nahk punetab ning tundub palavikuline. Infektsiooniohu korral võib arst määrata ka antibiootikumid.

 

Igale haavale sobiv ravivahend

 

Hüdrokolloidplaastrid (Granuflex, Urgomed, Compeed)

reageerivad haavaeritisega ning loovad haavas niiske keskkonna, mis soodustab haava kiiret paranemist. Sobivad: 

•     villidele;

•     põletustele;

•     marrastustele;

•     lõikehaavadele;

•     kriimustustele.

 

Spreiplaastrid ja haavaliimid

jätavad haavale õhukese kilekihi, millega haav on kaitstud väliste ärritajate eest. Soodustavad haava kiiret paranemist. Ei sobi põletikulistele, sügavatele, mädastele, veritsevatele haavadele ega kasutamiseks limaskestadel või silmaümbruses.

Sobivad: 

•     pindmistele haavadele;

•     väiksematele lõikehaavadele;

•    nahalõhedele.

 

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (kevad 2016), mis on tasuta saadaval BENU apteekides nii eesti kui vene keeles.