Keha

Põhjamaades tõuseb haigestumine melanoomi: viska enne kevadet sünnimärkidele pilk peale (11)

Kadri Penjam, 7. märts 2016, 11:25
Foto: PantherMedia / Scanpix
Läheneva kevade ja suve saabudes suureneb erinevate nahaprobleemide pärast mures olevate inimeste hulk. See on loomulik, sest ilmade soojenedes on vaja vähem riidekihte ning paljastuvad erinevad muutused nahal, millele talvel võib-olla tähelepanu ei pööratud.

Suve hakul ongi õige aeg vaadata üle naha seisukord ning valmisolek päevitamiseks.

Samal teemal

Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku üldkirurg Airi Oeselgi sõnul on kõige enam levinud nahamuutused sünnimärgid, mis võivad olla kaasasündinud  või omandatud. „Väikesed ja keskmised kaasasündinud sünnimärgid on ümarad või ovaalsed, nahast veidi kõrgemal, hästi piiritletud, vahel karvadega, kas korrapäraste või ebakorrapäraste piirjoontega ja värvuselt hele- kuni tumepruunid. Need sünnimärgid esinevad juba sünnimomendil või tekivad esimese kolme kuu jooksul. Suurte sünnimärkide korral tõuseb melanoomi haigestumise risk eluea jooksul 5%-20%, enamasti 1a.- 5a. jooksul. Seega soovitatakse need olenevalt sünnimärgi sügavusest kirurgiliselt või laseriga eemaldada,“ selgitab Oeselg.

Tavalised kaasasündinud sünnimärgid

Kirurgi sõnul tekivad omandatud ehk tavalised sünnimärgid 6-12 kuu vanuselt ja nende arv suureneb 30-40 aasta jooksul. Enamasti on need alla 1 cm. Sünnimärgid on tasase või ebatasase äärisega, enamasti ümarad või piklikud, pruunist kuni musta värvuseni nahakasvajad. Neid jaotatakse vastavalt nende kasvu sügavusele. Kõige pindmisemad sünnimärgid on keskmist või tumepruuni värvusega laigutaolised moodustised, mis lokaliseeruvad peamiselt ülajäsemetele ja kehatüvele. „Tavalistel sünnimärkidel on väga väike muundumise potentsiaal, kuigi histoloogiliselt on tõestatud, et umbes kolmandik melanoomidest on tekkinud tavalistest sünnimärkidest. Riskiks loetakse suurenenud sünnimärkide arvu,“ sõnab kirurg.

Oeselg kinnitab, et muutunud sünnimärgid omavad keskset kohta muundumisel melanoomiks. Nende tekkimine esineb tavaliselt kuni 60nda eluaastani. Põhjuslikeks faktoriteks peetakse geneetilist eelsoodumust, UV-kiirgust ja immuunsupressiivset ravi.

„Atüüpiline sünnimärk on laigutaoline või väikesõlmeline sünnimärk, mis väljanägemiselt võib olla ebasümmeetriline, ebaühtlase äärise ja –pigmentatsiooniga, pealt sile või krobeline. Suurus varieerub 0,5-1,5 cm.-ni, kujult ümar, ovaalne või ellipsitaoline, nahal võivad paikneda üksikult või juhuslikult laialipaisatuna. Enamasti esinevad atüüpilised sünnimärgid kehatüvel, käsivartel, säärtel, käeseljal, pöial ja peanahal,“ lisab Oeselg.

Atüüpiline sünnimärk

Neil, kel esineb atüüpilisi sünnimärke, soovitab dr Oeselg vältida solaariume ja kasutada päikesekaitsekreeme. Kirurgiline ravi pole näidustatud rutiinse protseduurina, pigem on sünnimärgi eemaldamine soovitav juhul, kui kahtlustatakse pahaloomulisust, sünnimärgis on tekkinud muutused või kui on tegemist inimesega, kes ei tule oma sünnimärki kontrollima (kontrollida soovitatakse 0,5 a. vaheaegadega). Laserravi selliste sünnimärkide eemaldamiseks ei kasutata.

Oeselg kinnitab, et üldiselt on reegel, et ühel inimesel peaksid kõik sünnimärgid olema ühelaadsed – nii värvitooni, suuruse kui muude näitajate poolest sarnased. Tumenenud, suurenenud, kõrgenenud, veritsevad või muudmoodi muutunud sünnimärgid tuleks alati ette näidata arstile.

 

"Soovitan Põhjamaades järjest kasvava nahavähi/melanoomi ohu tõttu inimestel kriitiliselt üle vaadata oma nahal paiknevad sünnimärgid ning märgata uusi koldeid ja väiksemaidki muutusi. Vähimagi kahtluse korral peaks pöörduma nahaarstile dermatoskoopiaks või siis koheselt üldkirurgi vastuvõtule kolde eemaldamiseks, sest varases staadiumis nahavähk on välja ravitav,“ manitseb kirurg inimesi nii enda kui oma lähedaste sünnimärkidel ja erinevatel nahamoodustistel silma peal hoidma.

 

Sünnimärkide hindamisel peab meeles pidama ABCDE reeglit vähiriski hindamiseks:

А – Asymmetry (asümmeetria): Normaalsed sünnimärgid on täiesti sümmeetrilised. Kui viia läbi sünnimärgi keskosa kujuteldav joon, peaksid saadud pooled olema absoluutselt sümmeetrilised. Kahtlastel juhtudel näevad  sünnimärgi pooled erinevad välja.

В – Border (serv): Normaalsetel sünnimärkidel on servad selged. Kahtlastel aga ebaühtlased ja laialivalguvad.

С – color (värv): Sünnimärgid, millel on mitu erinevat värvi või värvitooni, on kahtlased. Neid tuleb tingimata arstile näidata. Normaalsed sünnimärgid on tavaliselt ühte värvi, kuigi võivad sisaldada mõnikord ühe värvi heledamaid ja tumedamaid toone.

D – diameter (läbimõõt): Kui sünnimärk on suurem pliiatsi otsas olevast kustutuskummist (6 mm), tuleb seda kindlasti nahaarstile näidata. See reegel kehtib ka siis, kui teised näitajad (värv, asümmeetria ja servad) on korras.

E – Evolution (areng): Kui sünnimärkide arv, sümmeetria, serv või värv on muutunud, peab neid arstile näitama. Tuleb meeles pidada, et ka vaid üks kõrvalekalle normist lubab pidada sünnimärki kahtlaseks.

11 KOMMENTAARI

n
naiselikkuse hind 23. märts 2016, 23:16
loobuge ülemäärasest "kehahooldus vahenditest" .Mitte keegi ei kontrolli nende sisaldust. Miks on meestel väga harva nahavähke ja kasvajaid? Sest nad ei mürgita end. Naistel on riiulid lookas kõikvõimalikust keemiast, lisaks juuksehooldus, kosmeetika, solaariumid jm protseduurid. Kõik on mürk.
m
Muki 8. märts 2016, 08:30
Kui tasuta numbrite puhul võib veel aru saada, siis , ka tasulised numbrid on defitsiitkaup. Pean käima kontrollis sellise aparaadi all, mis kaardista...
(loe edasi)
Loe kõiki (11)