Meeled

Kevadväsimuse vastu aitab tervislik toitumine, treening ja hea uni (1)

Liina Metsküla, 8. märts 2016, 10:21
Foto: Vida Press
„Väsimus viitab organismi kurnatusele. Sellele, et vajame puhkust ja taastumist. Tekkida võib see igal ajal: kevadel suvel, talvel, sügisel. Kevadeti tunnevad inimesed seda sagedamini, sest suvepuhkusest on juba palju aega möödas. Tihti on talveperioodil ka erinevaid viirusinfektsioone, mille põdemise järgselt on väsimus üsna sage,“ räägib perearst Kadri Suija.

Öeldakse, et kevadväsimus on justkui ülemineku periood, mis jõuab kätte pärast talve. Ilmastikumuutused tekitavad organismis stressi ja ärevust, selline seisund võib kesta kahest nädalast ühe kuuni. „Kevadväsimus väljendubki eelkõige väsimusena: inimene ei jaksa tegutseda, kõik nõuab suuremat pingutust ning vajadus on rohkem magada,“ selgitab Tartu Ülikooli perearstikeskuse perearst Kadri Suija.

Ta lisab, et see võib tabada igaühte, olenemata east ja soost. „Kindlasti tunneb inimene väsimust tugevamalt siis, kui tal on teisi kroonilisi pikaajalisi haigusi,“ ütleb perearst.

Tegelikult suhtutakse tihti kevadväsimusse hoopis skeptiliselt: öeldakse, et seda polegi olemas ja et see on inimeste enda leiutis, et põhjendada kerget väsimist. On kevadväsimus olemas või mitte, saab siiski ette võtta teatavaid abinõusid, et selle vastu võidelda.

Esmajoones pööra tähelepanu toitumisele

Perearst Kadri Suija sõnul on väsimuse vastases võitluses võtmekohal hea toitumine.

Samal teemal

„Kindlasti on oluline mitmekülgne tervislik toit. Tähelepanu tuleks pöörata piisavale puu- ja juurviljade kogusele toidus – süüa viis peotäit erinevaid puu- ja juurvilju iga päev –, aga kindlasti ka piisaval hulgal teravilju ja juua vett,“ räägib perearst.

Oluline roll on C-vitamiinil, mida sisaldub palju tsitruselistes, kiivis, paprikas ja hapukapsas. Kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad üle talve toorelt ning ei kaota seejuures oma vitamiine. Näiteks kartuli C-vitamiinisisaldus võib talvega väheneda lausa 4–5 korda.

Soovitatav on süüa tihedamini ja väiksemaid portsjoneid, et ei tekiks näljatunnet. Suija toob välja, et ideaalis võiks olla kolm põhitoidukorda ning üks või kaks vahetoitu. „Regulaarne toitumine on oluline kõigile inimestele,“ sõnab ta.

Ka kehaline aktiivsus on kevadväsimusega võitlemisel oluline. Kui ühelt poolt ei tohiks füüsiline treening liiga suur olla (sest see kurnab keha), siis igapäevased jalutuskäigud on tervislikud. „Liikuda soovitatakse täiskasvanutel ühes nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Lapsed peaksid liikuma vähemalt tunni päevas,“ annab Kadri Suija nõu.

Väsimuse tõttu tullakse tihti arsti juurde

Kas kevadväsimuse pärast tuleks otsida abi apteegist? Kadri Suija leiab, et esimese asjana ei ole vaja apteeki vitamiinide järele tõtata.  „Tänaste teadmiste valguses ei vaja mitmekülgselt toituv terve täiskasvanu vitamiine, välja arvatud D-vitamiini. Täiskasvanutel soovitatakse 10 mikrogrammi, eakatel 20 mikrogrammi D-vitamiini päevas,“ sõnab ta.

Arsti poole pöördutakse väsimuse tõttu aga üsna tihti.

“Tegemist on aga üsna ebamäärase vaevusega, mis võib tekkida praktiliselt iga haiguse puhul. Seega eeldab see sageli pikemat uurimist,“ tõdeb Suija.

„Iga inimene tunneb ennast vahel väsinuna, eriti tavapärane on see õhtul peale pikka tööpäeva, kui pole korralikult maganud või olid hiljuti palavikus. Kui probleem püsib või süveneb siis tasub kindlasti perearstiga nõu pidada. Tegemist võib olla mööduva probleemiga, aga see võib nõuda ka ravi,“ lisab perearst.