Foto: PantherMedia / Scanpix
Lapsed
9. märts 2016, 09:27

Mida teha, kui laps jääb haigeks?

Lapse haigestumisel on vanemad murelikud ning mõtlevad kohe ravimitele, mida lapsele anda. Hoopis vähem pööratakse tähelepanu haige lapse režiimile ja õigetele hooldusvõtetele, nendib lastearst Ülle Einberg.

"Kui laps tunneb end halvasti, kaebab pea- või kõhuvalu, oksendab või tal on palavik, siis tuleb talle selga panna öösärk või pidžaama ja jätta laps voodisse," soovitab Eesti Lastearstide Seltsi president ja Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einberg lastehaigla kodulehel.

Sageli tekib lapsel haigestudes palavik. "See on enamasti organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja kohe ravimitega alandada," selgitab Einberg. Kui lapse keha ja käed-jalad on soojad,  tuleb talle lastearsti soovitusel selga jätta minimaalne kehakate ja püüda last jahutada. Kui palaviku alanedes laps higistab, tuleb vahetada ihupesu ning voodilinu.

Ülle Einberg paneb südamele, et palavikuga peab jooma ohtralt vedelikku. "Hästi sobivad morsid või mahlad (kibuvits, must sõstar, vaarikas, jõhvikas), ravimteed, vesi. Suurematele lastele sobib ka limonaad," loetleb ta.

Palaviku langetamiseks võib lastearsti soovitusel lapse üle hõõruda viina või leige veega. "Selleks tuleb laps täielikult lahti riietada, vedelik valada oma peopesale ja sealt lapse kehale (näiteks õlavarrele) ning hõõruda see kerge masseeriva liigutusega laiali," õpetab Einberg, et nii tuleks järjekorras jahutada kogu keha. Kui laps kaebab külmatunnet ja keha kattub kananahaga, tuleb ülehõõrumine lõpetada ja panna laps teki alla, kuni tal hakkab soe.

Enne ülehõõrumist tuleb lastearsti sõnul kontrollida lapse labakäte ja -jalgade soojust. Kui need on jahedad või külmad ja keha tulikuum, siis on häiritud vereringe ja liigse soojuse äraandmine. Sel puhul tuleb esmalt tegeleda käte-jalgade soojendamisega neid sooja viinalahusesse kastetud vati või marliga hõõrudes ja panna jalga villased sokid. "Kui käed-jalad on jälle soojad ja punetavad, võib jätkata keha ülehõõrumist," märgib Einberg. Lapsele võib tema sõnul leevendust tuua ka otsmikule asetatav toaleige veega mähis.

Alles siis, kui lapsel püsib palavik üle 38,5 kraadi, tuleks lastearsti sõnul kaaluda palavikualandajate andmist. Esimeseks valikuks on tema soovitusel paratsetamool (10–15 mg kilogrammi kehamassi kohta iga 4–6 tunni järel) või ibuprofeen (10 mg ühe kilogrammi kehamassi kohta kuue tunni järel).

Palavikus laps ei taha tavaliselt süüa, teda ei tohigi sööma sundida. Söögiisu tekkimisel võiks talle Einbergi soovitusel pakkuda marju, puuvilju või kergesti seeditavaid toite (puder kisselliga, kartulipüree, väherasvane supp). "Rinnapiima saavaid imikuid toidetakse edasi ka haiguse ajal," rõhutab ta. Joogiks võib sel ajal rinnapiimast toituvale lapsele pakkuda keedetud või puhast pudelivett.

Kui lapsel kehatemperatuur alaneb, võiks ta siiski esialgu jääda voodisse. "Kui laps on palaviku alanedes reibas, ei ole emal-isal vaja muretseda. Kui aga laps on loid, apaatne, magab palju ja keeldub joogist, siis on vajalik arsti läbivaatus," räägib Ülle Einberg..

Nohu ja köha on sagedased sümptomid hingamisteede põletike korral. "Sel puhul peaksid lapse jalad olema soojad – hea on kanda villaseid sokke," lausub lastearst. Ka nii nohu kui köha korral peaks laps tema sõnul samuti jooma rohkesti vedelikku, näiteks pärnaõie- ja kibuvitsamarjateed, millele võib lisada mett. Ka paneb Einberg südamele, et nohune laps tuleb nuuskama õpetada.

Oksendamine võib kaasneda paljude haigustega. "Kui see on rohke ja korduv, siis ohustab last vedelikukadu," märgib lastearst. Vedelikuhulga taastamiseks sobib hästi rehüdroonilahus (apteegis müügil spetsiaalne soola ja glükoosi sisaldav lahus), mis sobib igas vanuses lastele. "Oksendamise korral tuleks last joota tihti ja väikestes kogustes. Ning kui laps oksendab terve päeva, kuid on järgmiseks hommikuks paranenud, siis ei tohiks ta siiski veel minna kooli või lasteaeda," rõhutab Einberg, et lapsele peab andma kosumiseks aega. Tema sõnul ei ole välistatud, et teisel või kolmandal haiguspäeval tekib kõhulahtisus, sest alati ei ole haiguse esimestel päevadel veel kõik haigustunnused välja kujunenud.

Ülle Einberg nendib, et haigus tuleb alati ootamatult. Seetõttu tuleks juba suvel ja sügisel varuda oma aiast või metsast marju, puuvilju, teha mahla või panna marjad sügavkülmikusse. "Siis on esimene arstirohi omast käest võtta ja võib juhtuda, et muud ei olegi tarvis," selgitab ta.