Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ja Elite Kliiniku lastearst-allergoloog dr Kaja Julge selgitab, et sümptomeid, mis võivad viidata allergiale, on mitmeid. Ei ole aga ühtki haigussümptomit, mis oleks iseloomulik ainult allergiale. Julge nimetab võimalike sümptomitena köha, nohu, silmade punetuse, nahalööve või seedetrakti häired, kuid lisab, et allergia puhul on tavaliselt nendel levinud haigusnähtudel ka mingid lisatunnused.
„Ülitundlikkusest põhjustatud köha on sageli muutuva iseloomuga. Erinevalt infektsiooniga seotud köhast on see kord rögane, siis jällegi kuiv ja paukuv. Nakkuslikul köhal on enamasti kindel algus ja kindel lõpp – algab kuiva köhaga ja lõpeb sekretoorsega,“ selgitab allergoloog.
„Allergilise nohuga kaasneb sageli aevastamine, nina limaskesta sügelus ja silmade punetus ning puudub viirusinfektsioonile iseloomulik halb enesetunne ja palavik. Vesist ninaeritist osatakse sageli seostada allergiaga, kuid tihti on nina limaskesta allergilise põletiku väljenduseks hoopiski ninakinnisus ja sellest põhjustatud nohisev hingamine ja nasaalne hääl,“ märgib Julge.
Ta lisab, et nagu ka köha ja nohu puhul, tuleb allergiat kahtlustades ka erinevate nahalöövete ja seedehäirete puhul tähele panna, millega seoses need tekivad.
Allergiale iseloomulikke sümptomeid võivad Julge sõnul põhjustada toiduained, tolmulestad, õietolm, hallitusseened, koduloomad, putukate mürgid, ravimid ja veel paljud erinevad ained meid ümbritsevast keskkonnast. „Allergia võib avalduda väga erineva raskusega – alates kergest nina sügelusest ja lõpetades eluohtliku anafülaksiaga,“ ütleb allergoloog.
Allergiline nohu ja astma
Allergia väljenduseks võivad Julge sõnul olla astma, allergiline nohu, kroonilise nahapõletikuna kulgev atoopiline dermatiit, nõgestõbi ja mitme organsüsteemi haaratusega reaktsioon ehk anafülaksia.
„Allergilise nohu ja astma põhjuseks on enamasti kontakt mingi loomaga, õietolmuga, hallitusega, orgaaniliste ühenditega. Nahalööbe vallandavad toiduained, ravimid, aga ka õhuga levivad allergeenid. Väikesesõlmelise nõgeslööbe põhjuseks on enamasti putuka hammustused või toiduained,“ räägib allergoloog. „Allergilisele põhjusele viitab see, kui üheaegselt tekivad nohu, köha ja nahalööve ning need haigusnähud kipuvad korduma. Kroonilise urtikaaria ehk üle kuue nädala kestnud nõgeslööbe põhjuseks ei ole reeglina allergia,“ lisab ta.
Kui arst kahtlustab haigusnähtude kirjelduse alusel mingit allergiat, suunab ta patsiendi nahatestidele. Selleks tilgutatakse käsivarre sisemisele pinnale allergeeni lahuse tilgad ja iga tilga keskele tehakse nahatorge. „Valu sel puhul on võrreldav sääse torkega,“ selgitab allergoloog.
Nahatorketestideks kasutatakse nii tööstuslikult valmistatud kui ka naturaalseid allergeene. „Alati kasutatakse ka positiivset ja negatiivset kontrolltesti. Histamiini lahusega tehtav positiivne kontroll põhjustab nahasügelust ja tekitab kubla ning selle ümber punetuse, negatiivse kontrolli kohale tekib vaid vaevumärgatav torkejälg. Testi tulemust hinnatakse veerand tunni möödumisel,“ kirjeldab Kaja Julge allergiatesti tegemise protsessi.
Kui nahatestide tegemine ei ole võimalik ulatusliku nahalööbe, eelnenud raske allergilise reaktsiooni, antihistamiinikumi kasutamise või testiks vajaliku allergeeni puudumise tõttu, määratakse Julge sõnul veeniverest eraldatud vereseerumist allergeenide vastaste IgE klassi kuuluvate antikehade sisaldust. „Kasutatakse nii mitmeid allergeene sisaldavaid allergeenide paneele kui üksikute allergeenide teste. IgE antikehade sisalduse suurenemine allergeenide paneeli testis näitab seda, et uuringuid oleks vaja jätkata täpsustamaks konkreetset põhjusallergeeni,“ selgitab Julge ja lisab, et igale testimisele peaks järgnema testi tulemuse asjakohane tõlgendamine.
„Allergia põhjuse kindlakstegemine on kindlasti vajalik juhtudel kui on plaanis teha allergia immuunravi. Taluvuse tekitamiseks konkreetsete allergeenide suhtes tuleb umbes kolme aasta jooksul igapäevaselt sisse võtta selleks spetsiaalselt valmistatud allergeenilahuse tilkasid või teha allergeenilahusega süsteravi,“ lisab dr Julge.
Õietolmuallergia ehk heinanohu
Õietolmuallergiale on iseloomulik aevastamise ja nina sügelusega kulgev nina põletik ehk riniit, millega kaasnevad vesine eritis või ninakinnisus. „Sage on silmade ärrituse teke, need hakkavad sügelema, punetama ning tekib pisarate vool. Õietolm võib muuhulgas tekitada ka köhatamist, köhahooge, astmale iseloomulikku vilistavat hingamist, harvem ägestada nahalööbeid ja põhjustada seedetrakti vaevusi, sügelust kurgus või kõrvakäikudes,“ räägib Julge.
Allegoloog märgib, et õietolmuallergiaga võib kaasneda oraalse allergia sündroom. „Suurematel lastel ja täiskasvanutel võib õietolmude ja toiduainete vaheliste ristreaktsioonide tõttu kaasneda teatud toitude söömisel huulte, suu limaskesta, neelu sügelus ja turse. Kase õietolmu allergiaga inimesed ei talu sageli õuna, pähkleid, luuviljalisi, porgandit ja sarapuu allergiaga isikud ei saa süüa pähkleid.“
Julge ütleb, et sarnaselt teistele allergiatele ei ole ka õietolmuallergia esmasel avaldumisel alati võimalik aru saada, et tegemist on allergiaga, sest osa haigustunnuseid on üsna sarnased viirusinfektsiooni korral tekkivatega. „Kui aga rohke vesise nohu ja aevastamisega kaasneb silmade ärritus ja palavikku ei ole, on üsna tõenäone, et põhjuseks allergia.“
Kommentaarid (0)