Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
14. märts 2016, 11:55

Ülekaal ja kõrge iga on liigeste suurimad vaenlased (7)

Vanuse kasvades või ülekaalu tõttu liigeste kulumine toob kaasa vaevusi, millega ei pea leppima. Kuigi aega päris tagasi keerata ei saa, saab arstiga nõu pidades kaebustele leevendust ning õpetust, kuidas liigestehädadega koos edasi elada.

Räpinas perearsti Anne Kaldoja sõnul on kõige levinum liigesehaigus on osteoartroos. Sageli nimetatakse seda liigeste kulumiseks, kuna haigust iseloomustab luude liigespindasid katva kõhre kulumine, mis põhjustab luupindade kokkupuudet ja hõõrdumist. Artroos põhjustab valu ja jäikust, peamiselt kahjustuvad haiguse süvenedes põlve-, puusa- ja kämblaliigesed ning lülisammas.

Mis põhjustab liigeste kulumist?

Perearsti sõnul suurendavad artroosi ehk liigeste kulumise tekkeriski mitmed faktorid, sageli võib esineda korraga mitu riskitegurit.  Artroosi esinemissagedus suureneb vananedes, sest mida vanem on inimene, seda kauem on ta oma liigeseid kasutanud. Samas kinnitab Kaldoja, et kuigi arvatakse, et artroos on vananemise paratamatu osa, ei vasta see tõele – ise saab läbi tervisliku elustiili ja toitumise nii mõndagi oma tervise heaks ära teha.

Väga tõsine artroosi riskitegur on Kaldoja sõnul ülekaalulisus, kuna see suurendab jalaliigeste koormust. Eriti ohustatud on sel puhul põlveliigesed, mis kannavad suurt osa kehakaalust põhjustatud koormusest. Iga kehakaalu lisakilogramm suurendab põlveliigeste koormust nelja ja puusaliigeste koormust kuue kilogrammi võrra. Keskikka jõudes kimbutama hakkav kehakaalu tõus võib samuti suurendada artroosi tekke tõenäosust.

„Uuringud on näidanud, et liigne keha rasvkude toodab ühendeid, mis põhjustavad liigesekahjustust. Seetõttu on ülekaalulisusel osteoartroosi tekkes mitte ainult mehhaaniline, vaid ka süsteemne roll,“ selgitab perearst. Tema kinnitusel on neil, kelle töös esineb rutiinseid liigutusi, näiteks sportlastel, arvuti taga või konveieril tööd tegevatel inimestel, enim risk haigestuda artroosi.

Artroosi teket võivad põhjustada ka pehmete kudede kahjustused (näiteks põlveliigese eesmise ristatsideme rebend) ja liigesesisesed luumurrud ning liigeseoperatsioonid.

Lisaks on perearsti sõnul oluline roll pärilikul eelsoodumusel – seda eriti käeliigeste artroosi tekkes ja progresseerumises. Pärilikud luustiku iseärasused, mis mõjutavad liigese kuju või stabiilsust, samuti kõhre arenguhäired, võivad artroosi teket soodustada.

Artroosi esineb sagedamini ka liigeste hüpermobiilsuse ja O-jalgsusega inimestel.

Valu on esimene märk liigeste kulumisest

Esimene märk liigeste kulumisest on perearsti sõnul valu. "Artroosist põhjustatud valu võib olla ka väga tugev, seetõttu ei tohiks seda kunagi alahinnata," rõhutab ta, et artroosi eirata ei tohi – see võib põhjustada invaliidistumist.

„Mehed ja naised haigestuvad ühepalju, kuid näiteks põlveliigeste artroosi esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel,“ kinnitab Kaldoja, lisades, et tavaliselt tekibki see varases keskeas.

Artroosi peamised tunnused on valu, jäikus ja liigese funktsioonihäire. Jäikus on kõige väljendunum hommikuti ja leeveneb tavaliselt poole tunni jooksul. Liigese liikumisulatus on selle tõve puhul piiratud ning liigutamisel esineb krudinat. Valu süveneb koormusel ning on kõige tugevam päeva lõpus.

Kahjustatud liiges võib olla ka turses ning tunduda tavalisest suurem. See on tingitud kahjustunud kõhre piirkonda tekkivatest luukasvistest või liigeses oleva sünoviaalvedeliku hulga suurenemisest. Perearst saab nõu anda, kuidas kahjustunud piirkonda hoida, milliseid liigutusi ja kui kaua vältida, ta saab suunata taastusravile, kus spetsialist õpetab liigeste koormust vähendama ning oskab soovitada ka parimaid ravimeid.

Perearsti sõnul aitavad artroosi tekkeriski vähendada tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline koormus ning normaalne kehakaal.