Foto: Vida Press
Piret pappel 12. märts 2016 06:00
Kõik inimesed on sarnased kuid ometi paljuski erinevad. Suvaliste inimeste – näiteks samal kinoseansil saalis istujatega võrreldes on meie DNAs erinevusi vaid umbes poole protsendi ulatuses. Just see pool protsenti teebki meid kõiki ainulaadseteks.

Kõik inimesed on sarnased kuid ometi paljuski erinevad. Suvaliste inimeste – näiteks samal kinoseansil saalis istujatega võrreldes on meie DNAs erinevusi vaid umbes poole protsendi ulatuses. Just see pool protsenti teebki meid kõiki ainulaadseteks.

Kõikide teiste loomadega võrreldes on inimese kõige erilisem ja mitmekesisem kehaosa ilmselt nägu. Ühelgi teisel loomaliigil pole eri isendite näod nii silmatorkavalt erinevad kui inimesel. Seda evolutsioonilist arengut on bioloogide arvates tagant kihutanud meie suur suhtlemislembus. Oma osa on sellel, et meil on hea nägemine, kuid nina tajub lõhnu üsna kesiselt. Paljud loomaliigid teevad omade ja võõraste vahel vahet just nimelt haistmise abil, kuid inimene seda ei suuda. Nii jääbki üle loota eelkõige silmadele.

Paar aastat tagasi töötasid USA Berkeley ülikooli teadlased läbi põhjaliku Ameerika sõdurite kehamõõtmeid sisaldava andmebaasi. Selgus, et kõige suuremad erinevused on inimeste näo keskosas – kolmnurgas, mille moodustavad silmad, nina ja suu.

Edasi lugemiseks:

Kommentaarid  (4)

13. märts 2016 13:27
ja Lily Allen on illustreeriv materjal? hmmm...
lugu lugeda ei näe, on seal temast juttu?
põnev tõesti 12. märts 2016 10:35
DNA-d saab lühendada, mis määrab ära ka inimese elu kestvuse, täitsa koduste vahenditega oma rumalusest.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS