Kõik inimesed on sarnased kuid ometi paljuski erinevad. Suvaliste inimeste – näiteks samal kinoseansil saalis istujatega võrreldes on meie DNAs erinevusi vaid umbes poole protsendi ulatuses. Just see pool protsenti teebki meid kõiki ainulaadseteks.
Kõikide teiste loomadega võrreldes on inimese kõige erilisem ja mitmekesisem kehaosa ilmselt nägu. Ühelgi teisel loomaliigil pole eri isendite näod nii silmatorkavalt erinevad kui inimesel. Seda evolutsioonilist arengut on bioloogide arvates tagant kihutanud meie suur suhtlemislembus. Oma osa on sellel, et meil on hea nägemine, kuid nina tajub lõhnu üsna kesiselt. Paljud loomaliigid teevad omade ja võõraste vahel vahet just nimelt haistmise abil, kuid inimene seda ei suuda. Nii jääbki üle loota eelkõige silmadele.
Paar aastat tagasi töötasid USA Berkeley ülikooli teadlased läbi põhjaliku Ameerika sõdurite kehamõõtmeid sisaldava andmebaasi. Selgus, et kõige suuremad erinevused on inimeste näo keskosas – kolmnurgas, mille moodustavad silmad, nina ja suu.
lugu lugeda ei näe, on seal temast juttu?