Uudised

Üleeuroopaline uuring: eesti noored purjutavad liialt (3)

Toimetas Silja Paavle, 15. märts 2016 14:45
Foto: LAURA OKS
Maailma Terviseorganisatisooni täna avaldatud üleeuroopalise koolinoorte tervisekäitumise uuringu raport toob esile suitsetamise vähenemise kooliõpilaste hulgas, Eesti paistab teiste riikide taustal paistab välja kõrge näitajaga noorukite purjujoomises.

2013/2014. õppeaastal toimunud HBSC (Health Behaviour of School-aged Children) uuringu raport annab ülevaate muutustest 11–15-aastaste kooliõpilaste tervises ja tervisekäitumises 42 riigis, sh Eestis ning võrdleb neid 2009/2010. õppeaasta uuringu tulemustega.

Samal teemal

Vaatamata edusammudele noorukite tervises nelja aasta jooksul, toob uuring siiski välja palju ebavõrdsusi sugude, erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade ja uuringus osalenud riikide vahel, nentis uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi teadur Katrin Aasvee. „Tüdrukud toituvad tervislikumalt, samas poisid on kehaliselt aktiivsemad, kuid kalduvad enam riskikäitumisele. Pere halvem majanduslik olukord seostub nooruki halvema tervisega ning üldise heaoluga,“ märkis Aasvee.

Teiste riikide taustal paistab Eesti välja kõrge näitajaga noorukite purjujoomises, samas on selle näitaja järsk langus viimase uuringu kõige suurem kordaminek.

Eestis läbi viidud HBSC uuringu võtmetulemused võrdluses 2010. aastal tehtud uuringuga ja teiste riikidega:

- Eesti 11–15-aastaste poiste tervis on viimasel neljal aastal paranenud, ent nii tüdrukute kui ka poiste seas on sagenenud kurvad meeleolud.

- Suitsetamisega alustatakse hiljem kui varasemates uuringutes: 15-aastate seas oli 13-aastaselt või nooremalt suitsu proovinud poiste osakaal langenud 14% (49%) ja tüdrukutel 8% võrra (40%). Vaatamata näitaja suurele langusele oli Eesti uuringus osalenud riikide järjestustabelis siiski kolmandal kohal.

- Vähemalt kord nädalas suitsetanud 11–15-aastaste poiste osakaal oli 2014. aastal vähenenud 9% võrra (22%-lt 13%-ni) ja tüdrukutel 5% võrra (16%-lt 11%-ni).

- Sarnaselt sigarettidele on tõusnud ka alkoholi esmakordse proovimise iga. 15-aastate seas oli 13-aastaselt või nooremana alkoholi proovinute osakaal vähenenud poistel 9% (68%-lt 49%-ni) ja tüdrukutel 8% (48%-lt 40%-ni).

- Langenud on vähemalt kord nädalas alkoholi joonud poiste ja tüdrukute osakaal, vastavalt 9% ja 6%. See näitaja on madalam kui uuringus osalenud riikide keskmine.

- Kõige tõsisem probleem on noorukite purju joomine: 15-aastate seas oli 13-aastaselt või varem end purju joonud poiste osakaal langenud 6% (27%-lt 21%-le) ja tüdrukutel 4% (21%-lt 17%-ni), kuid langusele vaatamata on tulemus väga kõrge.

- Suurima languse on teinud end kaks või enam korda purju joonute osakaal 15-aastastel: poiste seas on langus 17% ja tüdrukutel 13%. Sagedase purju joomise näitaja järsk vähenemine on Eesti jaoks seekordse uuringu kõige rõõmustavam tulemus.

- Kanepit on elu jooksul tarvitanud 29% 15-aastastest poistest, sama kõrge on see näitaja ka Prantsusmaal ja Šveitsis. Eestis kasutavad kanepit sagedamini jõukamatest peredest pärit poisid.

- Igapäevane mõõdukas/intensiivne kehaline tegevus15-aaastaste poiste seas on 5% võrra tõusnud, samas vähenes televiisori/DVD-de vaatamine koolipäevadel 7%. Eesti on sellega riikide edetabelis 25., muret teeb tüdrukute madal kehaline aktiivsus.

- Suurenenud on puu- ja köögiviljade söömine. Igapäevane puuviljade söömine on saanud harjumuseks 35% tüdrukutest ja 29% poistest, köögiviljade söömine on tõusnud tüdrukutel 26%-ni ja poistel 22%-ni.

- Magusaid karastusjooke juuakse Eestis endiselt vähe. Meie 15-aastased paigutuvad uuringus osalenud riikide järjestustabelis eelviimasele kohale, viimane on Soome.


Raporti koostajad nendivad, et uuringutulemused viitavad suurtele soolistele erinevustele, mis ilmnevad või halvenevad läbi noorukiea. Ka ei saa enam käsitleda noorukeid kui homogeenset gruppi. „Noored inimesed on väga erinevad ja vajavad sekkumisi, milles peegelduks nende ebavõrdsus ja arvestataks nende vanuse, soo ning sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga,“ rõhutavad autorid.