Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
16. märts 2016, 12:50

Koeraga reisimine nõuab suurt eeltööd (1)

Tavaliselt öeldakse, et tähtis pole mitte sihtpunkt, vaid teekond selleni. Koerte seisukohast on asi vastupidine – teekond tuleb kuidagi ära kannatada, et jõuda lõbusa ja stressivaba sihtkohani.

Koerakasvataja Piret Kannike, kes on oma koertega – kahe gordoni setteri ja Pürenee lambakoeraga – käinud pea igas Euroopa riigis, ütleb naljaga pooleks, et ainuke hea sihtkoht koeraga reisimiseks on Alutaguse mets.

Sõidust stressirohkem on reisi planeerimine. Koeraga reisides peab kaasas olema veterinaarpass, kuhu on kantud kõik vaktsineerimised ja parasiiditõrjed. Kindlasti peab loom olema vaktsineeritud marutaudi vastu ja saanud parasiiditõrje. Igaks juhuks tasub enne reisi üle kontrollida sihtkoha kohta käiv info. Hea oleks ka kaasa võtta tõend, mis tunnistab, et just sina oled selle konkreetse looma omanik.

Palju eeltööd nõuab piletite broneerimine. Ühtseid juhiseid ja nõu­andeid ei ole kusagil kirjas ja mõnikord ei oska küsimustele vastata ka ametnikud. Nii tuleb iga lennu- või laevafirma käest kõigepealt küsida, millised on nende tingimused loomaga reisimisel. Paha ei teeks ka teiste loomaomanikega nõu pidamine, kas tingimused ka päriselt sellised on ja kas nemad usaldaksid oma looma selle firma hoolde. Samuti tuleb esitada järelepärimised majutusasutustesse.

Autoga kõige mugavam

Transpordivahenditest soovitab Piret esimesena autot. „Autoga sõites on loom pidevalt sinuga koos ja saad teha just nii palju pause, kui soovid,“ ütleb ta. Koer peab sõidukis olema fikseeritud kas turvavööga või viibima puuris. Küsimus on puhtalt ohutuses – kui loom äkkpidurduse korral autost välja lendab, siis suure tõenäosusega teeb ta seda koos omanikuga.

Autosõidu miinuseks on pikk teeloleku- ja kohapeal kuluv kohanemisaeg. Kaugele näitusele või võistlusele sõites tasub aega varuda. „Võistluste puhul on ideaalne jõuda nädal varem kohale,“ soovitab Piret.

Autosõidul on koerad tavaliselt rahulikud. „Vähe on koeri, kes füsioloogiliselt autosõitu ei talu,“ ütleb Piret. Tavaliselt on nendeks noored koerad, kes sellest probleemist ajapikku välja kasvavad.

Autoga mugavuselt samale pulgale paigutab Piret rongi. Rongis on ruumi ja tavaliselt ollakse koerte vastu sõbralikud. Kahjuks on aga Eesti rongiühendus Euroopaga kesine, Moskvas näitustel on siiski võimalik käia.

Laevasõidul tuleks loomal silm peal hoida

Üle mere pääseb lennuki või laevaga. Laeval on võimalik koer jätta autosse ja sel juhul pole talle vaja piletit osta. Ohtlik võib olla hetk, mil kõikide autode mootorid korraga käivitatakse. Piret teab juhtumeid, kus autosse jäänud koer on saanud heitgaasimürgistuse. Ta ise on proovinud koera endaga laevale kaasa võtta, aga üsna ruttu on tal palutud loom siiski tagasi autosse viia.

Teiseks variandiks on jätta oma lemmik spetsiaalsetesse koerapuuriruumidesse, kuid seda Piret ei soovita. „Seal on nii tugev müra, et ma lähen seal isegi ärevaks,“ ütleb ta.

Lennukis sõltub palju lennufirmast

Lennukisalongi saab võtta looma, kes koos puuriga kaalub alla 8 kilo. Tingimuseks on see, et puur peab kogu reisi vältel olema istme all ja koera sealt välja võtta ei tohi. Piret meenutab korda, kui tõi USA-st Eestisse kaheksanädalast kutsikat. Loomulikult vajab nii väike loom lähedust ja ei pea kümme tundi kestvat sõitu puuris vastu. Kui Piret koera sülle võttis, tehti talle kohe märkus ja paluti loom tagasi panna. Reeglina pannakse koeraga reisija istuma akna alla ja tahapoole, kus ta kedagi segada ei tohiks.

Suuremad koerad peavad reisima lennuki pagasiruumis. Väidetavalt on seal temperatuur pluss viie kraadi juures, mis ei ole kuigi mugav. Lisaks on ruum mootorite juures ja müratase kõrge, seetõttu soovitavad ka veterinaarid koertele enne lennureisi rahustit anda. „Need koerad, kes palju reisivad, harjuvad lõpuks ära,“ teab Piret.

Mure pagasiruumis reisiva koera pärast pole asjatu, sest sealt on kätte saadud nii märgi kui ka katkise puuriga koeri, samas maksab koera pilet pea sama palju kui inimese enda pilet. Väga palju sõltub konkreetse lennufirma suhtumisest loomadesse.

Ettevaatlik peab olema ümberistumistega lendude puhul. Piret räägib, kuidas ta kord avastas, et kõik teised pakid laoti küll lennukile, aga tema koera mitte. Looma saatuse päästis ainult Pireti tähelepanu ja kiire tegutsemine. „Lennufirma palus, et ma läheksin lennuki peale ja nad saadavad looma järgi... Kui nad ta üles leiavad. See on ju absurdne!“ hüüatab ta. Õnneks lõppes lugu siiski õnnelikult ja järgmisele lennule läks Piret oma lemmikuga koos. Õudne tunne aga ei lähe meelest ja Piret teab juhtumeid, kus koerad on hoopis valesse riiki lennutatud.

Lemmiklooma kadumisega seotud kulude, haiguste või vigastustega kaasnevate kulude katmiseks on mõistlik sõlmida kindlustus.

Üldine suhtumine läheb paremaks

Lausa imetabaseks peab Piret seda, et Baltikumi piirest välja saades muutub suhtumine loomadesse kardinaalselt. Näitena toob ta selle, et üheski riigis peale Eesti ei nõuta koertelt suukorvi kandmist. Tema kogemus näitab, et mida rohkem lõuna poole minna, seda soojemalt inimesed loomadesse suhtuvad.

Üldiselt on suhtumine reisivatesse loomadesse siiski paranemas. Üha rohkem leitakse võimalusi nende transportimiseks ja majutamiseks. Selge on aga see, et niisama lõbu pärast koeraga reisima minna ei maksa, sest kuigi loomaga reisimine on muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga lihtsamaks, nõuab see ikkagi väga suurt eeltööd ja asjade läbimõtlemist.

Koerad peavad autopuuri oma koduks

Koerakasvataja Monika Rusingu autos on puurid koerte turvaliseks vedamiseks ja ta ei kujuta ettegi, et suurte saksa koertega oleks võimalik teisiti reisida.

„Mulle on väga oluline, et koerad oleksid autosõidu ajal kinni, sest äkkpidurduse ajal on autos lahtiselt viibiv koer ohtlik – autos viibivad inimesed võivad saada viga, koerast endast rääkimata. Samuti ei meeldi mulle, kui auto on must ja koerakarvu täis. Kui nad on oma puuris kinni, siis on ka karvad ainult seal,“ räägib Monika.

Monika sõidab oma kahe koeraga palju ringi ning kaugeim autosõit koos koertega oli reis Taani. „Ei maksa arvata, et koerad võtaksid puuri kui vangistuspaika. Vastupidi – nad peavad autopuuri oma turvapaigaks ja lausa ootavad, et saaksid sinna minna ning asuksime teele,“ räägib ta. „Pikematel sõitudel ongi autopuurid koertele koduks, kus nad on mõnikord elanud ka päevi järjest.“

Puuri võib osta või valmistada ise. Valmis koerapuur võib sõltuvalt suurusest ja materjalist maksta kuni 600 eurot, ise ehitades saab hakkama mõnevõrra odavamalt.

Ära unusta puugitõrjet!

PetCity kliiniku ja Eesti Veterinaaria Kliinikumi OÜ loomaarst Maarja Roosileht rõhutab, et puugitõrjet peaks kindlasti tegema maist novembrini, aga kuna paljud preparaadid on lisaks ka kirpude ja siseparasiitide vastase toimega ning aitavad eemal hoida kärbseid ja sääski, siis on soovitav manustada ravimit iga kuu.

Roosilehe sõnul ei anna ükski vahend puukide vastu 100-protsendilist kaitset. Ravimit kasutades tulevad puugid küll nahale, kuid surevad 24–48 tunni jooksul ning selle aja jooksul ei jõua toimuda koera nakatumine puugihaigusesse.

Koertele mõeldud vahenditest populaarseimad on turjale kantavad täpilahused, eriti Advantix, mis on näidustatud üle 8 nädala vanustele koertele. Toime kestab üldiselt 30 päeva. Kassidele on see ravim äärmiselt mürgine ja võib olla surmav. Koertel kõrvaltoimeid ei esine, kuid looma peaks siiski mõned tunnid jälgima. Vajadusel saab täpilahuse ära pesta vee ja seebiga.

Retseptiravimina on saadaval lisaks puukidele ka kirpude ja sooleparasiitide vastase toimega NexGard närimistabletid. Teine suukaudu manustatav retseptiravim on Bravecto.

Saadaval on ka nahaspreid, mille pealekandmine on aeganõudev, kuid mis sobivad ka kutsikatele alates teisest elupäevast.

Puugitõrjevahendina saab kasutada ka ravimkaelarihmasid. Kindlasti peab vaatama konkreetse preparaadi pakendilt, kui kaua kestab rihma toime puukide vastu. Olenevalt tootest on see 3–7 kuud.

Puugikaelarihmaga lemmik ei tohi käia ujumas, kuna ravimid on toimelt veeorganismidele ohtlikud. Ravimkaelarihma kasutades tuleb veenduda, et kaelarihm oleks otseses kontaktis nahaga. Ole valmis, et su lemmik võib kaelarihma ka ära kaotada. Oluline on, et ükski teine lemmik puugirihma ei lakuks ega näriks. Kindlasti ei tohiks anda koerte ravimeid kassidele ja vastupidi.

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (kevad 2016), mis on tasuta saadaval BENU apteekides nii eesti kui vene keeles.