Uudised

Eestis haigestub igal aastal ligi 400 noort esmasesse psühhoosi (6)

Silja Paavle, 17. märts 2016 14:27
Foto: PantherMedia / Scanpix
"Igal aastal haigestub esmakordselt ligi 400 noort inimest esmasesse psühhoosi, neist umbes 200 Tallinnas," räägib Tallinna vaimse tervise keskuse juht Merike Otepalu.

"Esmase psühhoosi puhul on äärmiselt oluline see, mis juhtub pärast seda. Meil on seni olnud nii, et haigestunu läheb haiglaravilt koju, keskkonda, kus probleemid tekkisid, ning keegi ei jälgi, kuidas tal seal läheb," nendib Otepalu ajalehes Pealinn.

Paraku näitab kogemus, et hinnanguliselt 50% haigestunutest ei jätka iseseisvalt ravimite tarvitamist peale haiglaravi. See omakorda tähendab, et haigus muutub suurema tõenäosusega krooniliseks.

Samal teemal

"Haigekassasüsteemis puudub kohustus neile inimestele haigestumisjärgselt teenust pakkuda, samas sotsiaalsüsteemini info tihti ei jõua," märkis Otepalu.

Samas näitab tema sõnul aga maailmapraktika, et 75% haigestunutest on taastumisprognoosiga – õige, varajase sekkumise korral saab inimene esmase psühhoosi järel jätkata töölkäimist, igapäevaelu ning temast ei saa pikaajalisi teenuste-toetuste kasutajat.

Täitmaks tühja auku psüühikahaigete inimeste rehabiliteerimisel avati möödunud aasta sügisel Iru noortemaja, mis on mõeldud psühhootilisse häiresse haigestunud noortele vanuses 18-35. Noortemaja personali eesmärk on, et noored saaksid hiljemalt kaks aastat pärast haigestumist iseseisvalt hakkama.

Samal teemal

15.05.2016
Täna sööme "kommi" ja homme sööme "kommi", "kommi" sööme ülehomme…
19.01.2016
Muusikateraapia: ühte ergutab Mozart, teist raske rokkmuusika
13.01.2016
Kas lugemine võib õnnelikumaks teha?
08.11.2015
Rahune maha! Kas palderjan või tabletid?