"Esmase psühhoosi puhul on äärmiselt oluline see, mis juhtub pärast seda. Meil on seni olnud nii, et haigestunu läheb haiglaravilt koju, keskkonda, kus probleemid tekkisid, ning keegi ei jälgi, kuidas tal seal läheb," nendib Otepalu ajalehes Pealinn.
Paraku näitab kogemus, et hinnanguliselt 50% haigestunutest ei jätka iseseisvalt ravimite tarvitamist peale haiglaravi. See omakorda tähendab, et haigus muutub suurema tõenäosusega krooniliseks.
"Haigekassasüsteemis puudub kohustus neile inimestele haigestumisjärgselt teenust pakkuda, samas sotsiaalsüsteemini info tihti ei jõua," märkis Otepalu.
Samas näitab tema sõnul aga maailmapraktika, et 75% haigestunutest on taastumisprognoosiga – õige, varajase sekkumise korral saab inimene esmase psühhoosi järel jätkata töölkäimist, igapäevaelu ning temast ei saa pikaajalisi teenuste-toetuste kasutajat.
Täitmaks tühja auku psüühikahaigete inimeste rehabiliteerimisel avati möödunud aasta sügisel Iru noortemaja, mis on mõeldud psühhootilisse häiresse haigestunud noortele vanuses 18-35. Noortemaja personali eesmärk on, et noored saaksid hiljemalt kaks aastat pärast haigestumist iseseisvalt hakkama.
Kommentaarid