Lapsed

Artikkel avaldati esmakordselt 2010. aasta detsembrikuu Tervis Plussis.

Elutempo kiirenemine paneb pisiperele hiljem mõtlema: millised ohud kaasnevad? 

Pamela Eesmaa, 8. aprill 2016 12:52
Foto: PantherMedia / Scanpix
Elutempo paratamatu kiirenemine sunnib mõtlema pisiperele aina hiljem. Paraku tuleb siis silmitsi seista probleemidega, mida arstid lahendama peavad.

34aastasele naisele tehti eri operatsioone, viljatusravi, kehaväliseid viljastamisi, et tal õnnestuks lõpuks ometi rasedaks jääda. Ja nii mitu aastat järjest, tulutult. Mis lahti?

Samal teemal

“Loodus pole huvitatud, et naine nii hilja sünnitaks,” selgitab Eesti viljatusravi isaks tituleeritud dr Andrei Sõritsa. “Miks on nii, et 34aastane, kes pole kordagi rasestunud, ei saagi sünnitada? Keegi on üleval, kes vaatab alla ja mõtleb: ma saatsin naise Maale eesmärgiga järglasi tuua, et inimesed välja ei sureks. Ja vaatan, ta on 34aastane ja polegi sünnitanud. Ilmselt tegin vea ja panen nüüd kraani kinni, pole mõtet. Las noored sünnitavad. Muidu saame vigaseid lapsi.”

See on dr Sõritsa sõnul põhjus, miks teatud vanusest ei õnnestu naisel ei loomulikul ega kunstlikul teel enam rasestuda – loodus paneb kraani kinni. Küsimus, millega arstidel tuleb iga päev tegeleda, on, kuidas kraan taas lahti teha.

Lapsesaamine lükkub edasi

Absoluutset kriteeriumi pole, millises vanuses on naine kõige viljakam ja millal loodus hakkab piire seadma. Kõik sõltub inimesest. Kuid Sõritsa näeb probleemi selles, et esmasünnitajate vanus pidevalt kasvab. “Süsteem on loodud töötama, mitte tühjalt seisma. Kui see seisab, siis on suurem risk, et edaspidi läheb süsteemis midagi viltu – näiteks tekib munasarjavähk,” lisab Sõritsa.

Viljatusarst tegeleb iga päev küsimustega, kuidas rikkis süsteemi uuesti töökorda saada. Ometi ei pane arst süsteemi rikkumist inimestele süüks. “Minu esimene laps sündis, kui olin 20aastane,” räägib tohter. “Tänapäeval ei saa ükski arstiteaduskonna tudeng last 20aastaselt. On vaja üheksa aastat õppida, mõelda, mida süüa, kus elada, kus tööd teha. Elu on muutunud.”

Seega on noored justkui väljapääsmatus olukorras – lapsesaamist tuleb paratamatult edasi lükata, kuid seda enam hakkab keegi ülalt alla vaatama ja kraani kinni kruttima.

30 aastat tagasi oli normaalne saada esiklaps 20aastaselt, praegu on see vanus 27 ja lääne poole vaadates aina kasvab.

Oma praktikas näeb dr Sõritsa, kuidas järjest vanemad naised tulevad lapsesooviga arsti jutule. “Meil on ka 50aastasi,” lisab ta.

Sõritsa sõnul on stress ja suitsetamine viljastumise puhul väikesed faktorid, vanus on neist palju tähtsam. “Loodus võib ehitada naise õigesti, kuid kahjuks see ei kesta terve elu.”

Ligi 70aastaselt emaks

Doonorrakkudega on võimalik küll paljugi ära teha, kuid alati jääb oht, et seda kuritarvitatakse. Üks näide on 2006. aastal kaksikud poisid sünnitanud toona 66aastane Maria Carmen del Bousada. Naine sai katseklaasilapsed pärast viljastamist ühes Los Angelese kliinikus, kus ta end kümme aastat nooremaks valetas, sest üle 55aastastele üksikutele naistele seal lapsesaamist ei võimaldatud.

Naine suri möödunud suvel, kui lapsed polnud veel kolmesedki. Vahepeal oli naine Hispaania telekanalile tunnistanud, et tal on rinnavähk, millele võis kaasa aidata intensiivne hormoonravi, mida ta sai selleks, et õnnelikult rasestuda ja sünnitada. Väidetavalt teadis naine vähist juba enne, kui ta lapsed Barcelonas ilmale tõi.

Kogu elu müüjana töötanud ja pensionile jäänud Bousada otsustas emaks saada pärast seda, kui tema ema 101aastasena suri. Ta müüs maha maja, et maksta viljastamiskliiniku arveid. Bousadale siirati katseklaasis noorema naise viljastatud munarakk. Sellele eelnes hormoonravi emaka “noorendamiseks” pärast 18 aasta tagust menopausi.

“Arvan, et igaüks peab saama emaks tema jaoks õigel ajal,” rääkis naine pärast sünnitamist ajalehele News of the World. “Kogu elu tahtsin emaks saada, aga kunagi polnud võimalust või ei kohanud ma õiget meest. Ema elas 101 aastat ja ma usun, et pikaealisus on mu perekonnale iseloomulik.” Paraku naine eksis ja juba mõni aasta hiljem jäid väikelapsed vanemata.

Eestis kehtib selliste lugude vältimiseks kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Eestis on lubatud kunstlikult viljastada kuni 50aastast naist. Samas peavad arstid kindlaks tegema, et naine on psüühiliselt ja füüsiliselt võimeline tulevast last kandma.

Suudle, silmad kinni

Arstid ei pea Sõritsa sõnul leppima patsiendi pahedega, nagu näiteks suitsetamine, mis viljastumist mõjutada võivad.

Vanuse ja suitsetamise kõrval on veel väiksemaid põhjusi, mis viljastumist takistavad. Üks on lihtsalt hirm. Vahel piisab arstiga rääkimisest ja testitulemustest, mis kinnitavad, et paari viljakusega on kõik korras. “Kõige parem viis raseduse vältimiseks on iga päev seda teemat arutada abikaasaga, vanematega, sõpradega, uurida internetist. Siis on garanteeritud, et naine ei jää rasedaks!”

Stress mõjutab naist väga palju, meest vaid mõnevõrra. “Mida peab naine tegema, et rasestuda? Panema suudlemise ajal silmad kinni,” sõnab tohter.

Ka näiteks kodukeemia ja ravimid mõjutavad viljakust. Rasestumisvastased tabletid, mida tihti juba 16aastased tüdrukud tarvitama hakkavad, on samuti oluline faktor. Kuid Sõritsa sõnul on see kahest halvast – pillid või abort – parem variant.

Väga harva on tulnud ette ka seda, et naise ja mehe rakud lihtsalt ei sobigi kokku. Terve lapse saamiseks on põhi­valem siiski õigel ajal sünnitamine. Muudel juhtudel peavad appi tulema teadus ja meditsiin.