Metaboolne sündroom: kuidas terveneda?

Ainevahetus läheb tasakaalust välja siis, kui inimene saab pikka aega toiduenergiat rohkem, kui suudab seda kulutada. Selle tagajärjel ladestub liigne energia rasvkoes. Suureneb kaal ja muutub kehakuju. Üleliigne rasvkude jaotub inimestel erinevalt. Hormoonide ja ainevahetuse seisukohalt on olulisim kõhuõõnde kogunenud rasvkude ehk vistseraalne rasv.

Kui just seda rasva on palju, räägitakse vöökoha rasvumisest. Probleemi näitlikustamiseks on parim mõiste “õunakujuline keha”. Kokku on lepitud, et mehel ei tohiks vööümbermõõt ületada 94 cm ja naisel 80 cm. Haiguslik on meeste vööümbermõõt üle 100 cm ja naistel üle 90 cm. Vöö- ja puusaümbermõõdu suhe meestel üle 1,00 ja naistel üle 0,85 on samuti suurema haigusriski tunnus.

Kogu keha rasva hulka peegeldab päris hästi ka kehamassiindeks (KMI), mis näitab kehakaalu ja pikkuse suhet – kaal on jagatud pikkuse ruuduga. Normaalne KMI jääb vahemikku 18,5–25. Rasvtõbi algab KMIst 30.

Salakaval rasvapolster

Rasvkude võib paikneda naha all või kõhuõõne elundite ümber. Kaua aega peeti rasvkude vaid rakkude kogumiks, mis pärast söömist salvestab rasvhappeid ja glükoosi ning annab organismile energiat.

Tegelikult on kõhuõõnesisene rasvkude muust rasvkoest palju aktiivsem. Ta vabastab keemilisi aineid, mis kahjustavad siseorganeid ja mõjutavad nende normaalset talitlust.

Näiteks rasvarakkudes tekivad vabad rasvhapped, mis vereringesse suundudes ladestuvad maksas ja häirivad maksarakkude tööd. Tavalises olukorras pidurdab seda protsessi insuliin, kuid kõhuõõnesisene rasvkude on insuliini toime suhtes vähem tundlik, rakud nagu ei tunneks insuliini ära.

Vastavalt “nõudlusele” suureneb maksa glükoositootmine ning seejärel vere insuliinisisaldus. See on nagu suletud ring, sest organism ei reageeri enam insuliini hulga kasvule. Vabade rasvhapete toimel suurendatakse omakorda LDLi ehk nn halva kolesterooli sisaldust veres.

Samas pidurdub ka HDLi ehk nn hea kolesterooli tootmine maksas.

Vahel põhjustab rasvumist ka mõni terviseprobleem, näiteks kilpnäärme alatalitlus või neerupealsete haigus (Cushingi sündroom). Nende haigustega kaasneb alati ka teisi sümptomeid ja leide, mida arst vajadusel täpsustavalt uurib.

Valikud tasakaalust väljas

Vöökoha rasvumine kutsub esile muutusi ainevahetuses, mida kokku kutsutakse metaboolseks sündroomiks. See kompleksne ainevahetushäire on üsna sage, eri maades tehtud uuringute järgi kannatab selle all 16–24% rahvastikust. Sündroom võib esineda isegi 15%-l normaalse glükoositaluvusega inimestel ja kuni 88% inimestel, kellel on II tüüpi diabeet, võib selle häire diagnoosida.

Metaboolsest sündroomist annavad märku suurenenud kehakaal ja paks kõhuke, tõusnud vererõhk, piiripealne või kõrge vere suhkru- ja kolesteroolitase. Kui nendega kaasnevad vähene liikumine, ebatervislik toitumine ja suitsetamine ning kui kõiki neid ohumärke kaua eirata, on tagajärjeks rasked haigused.

Ülekaalu ei loeta enam metaboolse sündroomi üheks osaks, vaid isegi põhjustajaks. Haiguslik ülekaal põhjustab või süvendab ka mitmeid teisi tervisehädasid, nagu II tüüpi diabeet, kõrgvererõhktõbi, häired rasvade ainevahetuses, liigeste patoloogia, kopsuventilatsiooni häired, uneaegne hingamisseiskus, mao tagasivooluhaigus, sapikivitõbi,
rasvmaks ja teatud kasvajalised haigused. Kiiremini progresseerub veresoonte lupjumine, mille tagajärjel võib tekkida südameinfarkt, insult, sagedamini esineb äkksurma. Ülekaalulisus takistab aktiivses elus osalemist ja põhjustab psühhosotsiaalseid probleeme.

Ohjad enda kätte

Metaboolset sündroomi on väga lihtne diagnoosida. Selleks piisab mõõdulindist, vererõhu mõõtmisest ja vereanalüüsist. Kuidas aga terveneda?

1. Muuda mõtteviisi! Järgmine tähtis samm on elustiili muutus. Mõlemat saab teha vaid inimene ise! Kõigepealt peab tärkama tahe midagi ette võtta ning mõistmine, et muutused on terveks ja õnnelikuks eluks hädavajalikud.

Inimene, kelle kehamassiindeks on suurem kui 30, elab võrreldes normaalkaalulisega 1,5 korda suurema suremuse prognoosiga. Iidsetest aegadest on selge, et liikumapanevad jõud on surmahirm, seks ja võitlus kellegi või millegi nimel.

Ehk leiab inimene sellest teadmisest endale motivatsiooni!

2. Plaan kaalu langetamiseks. Kergema rasvumise korral on energiakulu suurendamine ja teatud energiarikaste toidu­ainete eemaldamine menüüst koos toidukoguste vähendamisega täiesti piisav. Raskematel juhtudel aga tuleks abi otsida arstilt, kes teeb individuaalse plaani ja vajadusel määrab ravimeid.

Nüüdseks on ülisuure kehamassiindeksi (KMI > 40) korral ennast õigustanud ka bariaatriline kirurgia (baros – kreeka k kaal) ehk kirurgiline tegevus kaalu alandamiseks.

3. Edene sammhaaval. Sihile viib mõistuspärane elustiil – mõõdukas tasakaalustatud toitumine, piisav kehaline tegevus. Pole soovitatav teha oma elus järske muutusi, vaid edeneda sammhaaval. Tuleks leida emotsionaalselt rahuldust pakkuv tegevus ning muuta ka toitumisharjumusi meelepärase piires. Siis pole karta tüdimust ega käegalöömist.

Elustiilimuutuste ainsaks käivitavaks jõuks ei tohiks olla üksnes soov saada head figuuri, vaid tahe olla terve, elurõõmus ning ära hoida raskeid haigusi.

Metaboolse sündroomi tunnused:
1) vööümbermõõt > 100 cm meestel ja > 90 cm naistel,
2) triglütseriidide tase > 1,7 mmol/l,
3) HDL-kolesterooli tase meestel < 1,0 mmol/l ja naistel < 1,3 mmol/l,
4) hüpertensioon (vererõhk > 130 / > 85 mm Hg),
5) vere suhkrusisaldus (enne mõõtmist 12 tundi söömata) > 6,1 mmol/l.