ÜKS HAIGUS TINGIB TEISE: "Ma tean, et ma võin homme surra. Aga homme ma ei sure oma haigusesse, vaid depressioon võib ajada ajukeemia nii sassi ja öelda mulle, et on aeg," kõnnib krooniline depressioon Janno sõnul varjuna kannul igal krooniliselt haigel inimesel.Foto: Aldo Luud
Silja Paavle 22. märts 2016 06:00
"Pagan, ikka veel elus!" ohkab igal hommikul Janno Puusepp – tsüstilist fibroosi põdev noormees, kes arstide esialgsel hinnangul peaks juba 27 aastat surnud olema, kuid kellele tänapäevane meditsiin lubab veel seitse-kaheksa eluaastat. Juhul, kui ta organism suudab hankida keha toimimiseks tarvilikke toitaineid.  

"Pagan, ikka veel elus!" ohkab igal hommikul Janno Puusepp – tsüstilist fibroosi põdev noormees, kes arstide esialgsel hinnangul peaks juba 27 aastat surnud olema, kuid kellele tänapäevane meditsiin lubab veel seitse-kaheksa eluaastat. Juhul, kui ta organism suudab hankida keha toimimiseks tarvilikke toitaineid.  

Kuigi arstid soovitasid Janno Puusepa emale pärast poja sündi, et ta oma lapsesse liialt ei kiinduks, sest üle mõne aasta poiss ei ela, tähistas Janno hiljaaegu 30. sünnipäeva. Ta on kõhetu ja jõuetu, sest tema organism ei suuda toidust tarvilikke toitaineid omastada. 150 meetri pikkune teekond bussijaama võtab Janno võhmale ja sunnib bussijaama pingil puhkama. Tal on krooniline nohu. Lisaks köhatab Janno sageli. Koguni nii sageli, et kui ta bussiga Nõost Tartusse sõidab, piidlevad inimesed teda altkulmu ja kolivad esimesel võimalusel teise pinki istuma. Ning mõnikord ei taha ka poemüüjad köhivalt mehelt raha vastu võtta, sest arvavad teda põdevat mingit eriti ohtlikku nakkushaigust. 

Liikumine hoiab hinge sees 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon