Milliseid aineid vajab keha väsimuse peletamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks? (3)

Apotheka proviisor Merilin Nurk nendib, et kõigil on päevi, kui vaatamata peas keerlevale sajale ideele tundub keskendumisvõime nullilähedane ja midagi tehtud ei saa. Nurk teab, et just neil päevil haarab käsi energiajookide ja kohvi järele. "Tasub aga meeles pidada, et nende ergastav toime on vaid ajutine – kui organism on kurnatud ja püsib üleval vaid tänu kohvile või energiajoogile, siis ühel hetkel saavad otsa viimasedki energiavarud ning inimene võib lihtsalt kokku variseda," rõhutab ta. Proviisori sõnul peaks hajameelsust, loidust, apaatsust, keskendumisraskusi, aga ka kergesti ärritatavust tundes püüdma välja selgitada, millest need sümptomid on põhjustatud.

Tema sõnul võib väsimust põhjustada näiteks rauapuudus. Seda saab kõige lihtsamini tuvastada vereprooviga. "Rauapuudusele viitab kahvatus, väsimus, ärrituvus ning kuna organism ei saa vähese hemoglobiinisisalduse tõttu piisavalt hapnikku, siis ka õhupuudus. Samuti madal vererõhk, valulik keel, lõhed suunurkades, söögiisu vähenemine või puudumine, peavalu otsmiku piirkonnas ning haprad murduvad küüned," loetleb Nurk. Rauapuuduse korral tuleb tema soovitusel korrigeerida toitumist ja süüa rohkem lihatoite, mune ja maksa. Kui organismi rauavarud on kindlaks tehtud, võib arst vaeguse korral soovitada kasutada apteegis müüdavaid rauapreparaate.

Et jõudu ja jaksu oleks rohkem, soovitab ta energiat ammutada tasakaalustatud toitumisest: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas, tarbida vähem soolast ja rasvast toitu ning janu kustutada veega. "Asendamatu ja parim energiaallikas on korralik puhkus lihtsalt olemiseks ja unistamiseks ning hea uni," tähendab ta. Soovitav oleks piirata teleri vaatamist ja arvuti kasutamist ning selle asemel liikuda värskes õhus ning mõõdukalt sportida. Looduslikku lisaenergiat saab ka sellest, kui siseruume tuulutatakse ning tagatakse neis piisava päevavalguse olemasolu.

Ka B-vitamiinide nappus tekitab apteekri sõnul väsimust ja häirib närvisüsteemi tööd – seega peab stressirohkel õppeperioodil, aga ka pingelise töö korral, hoolikalt jälgima, et need vitamiinid oleksid toidust või vitamiinipurgist piisavalt kätte saadud. "Head loodusliku B-vitamiini allikad on leht-, aed-, kaun- ja juurviljad, täisteraviljad ning pähklid ja seemned," räägib Merilin Nurk.

Glutamiinhape on neurotransmitter, olles tähtis õppimise juures ja mälestuste loomisel, samuti on glutamiinhape oluline suhkrute ja rasvade sünteesil ja lagundamisel. "Glutamiinhapet toodab keha ise, ent pingelisel ajal võib seda kuluda rohkem, kui organism ise valmistada jõuab," nendib proviisor. Sel puhul võibki toidulisandist abi olla.

Organismi igapäevase energiavarustuse üheks oluliseks komponendiks on ka aine nimega ubikinoon ehk koensüüm Q10, mis võimaldab rakus energiat toota. Merilin Nurk räägib, et Q10 on vitamiinisarnane aine, mis toimib antioksüdandina ning mille puudus avaldub väsimuse, jõuetuse ja kehalise koormuse taluvuse vähenemise näol. Q10 tõstab vastupanuvõimet stressile ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena. Samuti on sel oluline roll ka keha vananemisprotsessi pidurdamisel. "Tervisliku elustiili ja tasakaalustatud toitumise korral on ka koensüüm Q10 piisav tase meie organismis tagatud," kinnitab proviisor. Q10 leidub tema sõnul nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, eriti palju näiteks merekalades nagu makrellid ja sardiinid, samuti leidub seda rohkelt munas, kana- ja sealihas, sojaõlis, täisteraviljatoodetes, pähklites ja spinatis. Lisaks toidust saadule sünteesib keha seda ka ise.