Eesti Kardioloogide Selts soovitab Euroopa juhistele toetudes, et terve täiskasvanu kehaline koormus peaks nädalas kestma vähemalt 2,5-5 tundi mõõdukal koormusel või 1-2,5 tundi intensiivsel koormusel. Seega – iga päev pool tundi kõndi annab lõviosa kehalise koormuse positiivsest toimest kätte.
Kardioloog Margus Viigimaa toob välja neli kõige olulisemat punkti, kuidas liikumine südame tervist tugevdab.
1. Regulaarne liikumine normaliseerib vererõhku. Kõrgenenud vererõhk on väga tihedalt seotud liikumisvaegusega. Kehaline koormus tõstab vererõhku lühikeseks ajaks, aga peale koormust see langeb algväärtusest madalamale. Mida sportlikum inimene on, seda kiiremini vererõhk taastub.
Regulaarne liikumine on ravimivaba võimalus vererõhu langetamiseks. Süstoolne („ülemine“) vererõhk langeb regulaarse liikumisega 4-9 mm Hg. See efekt on võrreldav vererõhuravimite toimega. Sageli piisab vererõhuhaiguse algfaasis regulaarsest liikumisest ja tablettravi polegi vaja. Soodne toime vererõhule püsib ainult siis kui liikuda regulaarselt. Kui muutuda passiivseks, kõrgeneb ka rõhk.
2. Liikumine aitab hoida kehakaalu normis. Ülekaalulisuse peamisteks põhjusteks on vähene kehaline aktiivsus ja energiarikka toidu üleküllus. Kõrgenenud kehakaal põhjustab elukvaliteedi langust ja on paljude haiguste (kõrgvererõhutõbi, insult, südameinfarkt jne) riskiteguriks. Ülekaalulistel aitab kaalu langetada kehalise aktiivsuse suurendamine. Igasugune liikumine kiirendab ainevahetust, mis jätkub ka mõnda aega pärast liikumise lõppemist.
Ülekaaluga inimestele sobib suurepäraselt ujumine, kuna see ei ole suureks koormuseks liigestele. Kaalukaotus muudab liikumise kergemaks ja see võimaldab kehalist aktiivsust suurendada. Füüsilise koormuse mõõdukas ja regulaarne tõstmine on parim viis kaalu langetamiseks ja parema enesetunde saavutamiseks.
3. Liikumine parandab kolesteroolinäitajaid. Regulaarse liikumisega on võimalik langetada LDL-kolesterooli (ehk „halva“ kolesterooli) taset 10-15% ja tõusta HDL-kolesterooli („hea“ kolesterooli) taset 20%. Lisaks suureneb kolestrooli- ja valgupartiklite (lipoproteiinide) maht, mis kaitseb artereid lupjumise eest.
Positiivseteks muutusteks vererasvades piisab 30-minutilisest regulaarsest liikumisest päevas. Intensiivsem regulaarne aeroobne treening annab veelgi paremaid tulemusi.
4. Liikumine on väga vajalik ka südamehaigetele. Ka haige süda vajab doseeritud koormust, et taastuda ägedast haigusest (nt südameinfarkt) või tulla toime kroonilise haigusega (nt südamepuudulikkus). Sobiva koormuse osas tuleb konsulteerida arstiga.
Ei tohi koormata südant üle täis kõhuga - peale sööki tuleb puhata vähemalt üks tund. Vedelikupuududus koormusel on oht südamele. Jooge mõõdukas koguses vett koormuse eel, ajal ja järgselt. Katkestage koormus koheselt, kui tunnete valu südame piirkonnas, rütmihäireid või järsku nõrkustunnet. Teatage sellest ka oma arstile. Konsulteerige arstiga kehalise treeningu osas peale raviskeemi muudatusi. Mõned ravimid mõjustavad koormustaluvust väga oluliselt.
Südamearstina soovin kõigile mõnusaid tunde tervisespordi ja hobidega tegelemisel! Ilus kevadilm on parim aeg alustamiseks.
Liikumine vabastab aju, tugevdab südant ja veresooni. Kaitskem südamekuul üheskoos oma südant ja nautigem liikumisest tulevat jõudu.
Tervise Arengu Instituut on aprilli kuulutanud südamekuuks. Terve aprill on kaetud erinevate üritustega, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu südametervisele ning terviseprobleemide ennetamisele läbi liikumise.
Kommentaarid (0)