Keha

Hemorroidid – istuva eluviisiga inimeste liigagi sage mure (3)

Kadri Penjam, 5. aprill 2016 14:40
Foto: Vida Press
Istuva eluviisi tulemusena on päraku veenilaiendid ehk hemorroidid senisest sagedamini esinev mure. Üldkirurg Airi Oeselg sõnab, et hemorroididega võivad kimpus olla nii noored kui eakad, rasedad kui suurema kondiga inimesed.

Ida-Tallinna Keskhaigla üldkirurg Airi Oeselgi sõnul on hemorroidide kõige sagedaseim sümptom - veri tualettpaberil – piisavalt hirmutav, et patsiendid pöörduksid koheselt abi saamiseks arsti poole.

Samal teemal

"Sügelus päraku piirkonnas, valu tualetis käimisel, veenikomu väljaspool pärakut ehk tihe moodustis päraku ümbruses on tavalised pärasoole veenilaiendite sümptomid, kuid kõigi nende vaevuste taga võib olla ka erinevaid soolestikuga seotud tõsisemaid haigusi, mistõttu osutub vahel vajalikuks teha täpsustavaid uuringuid," räägib Oeselg.

Kuidas hemorroididest hoiduda?

Kirurgi sõnul tekivad hemorroidid ehk anaalvarikoos pärasoole lõpposa päraku veresoonte laienemisel, neid jaotatakse välimisteks ning sisemisteks. Hemorroidide tekkimisel võib oma osa olla üleliigsel pingutamisel tualetis käimisel või kroonilisel kõhukinnisusel või – lahtisusel. Samuti võivad neid tekitada ülekaalulisus või raseduse ajal esinev suurenenud emaka surve vaagnapõhja veenidele. Kuid ka istuv eluviis ning kiudainetevaene toidulaud põhjustavad seda.

Airi Oeselg märgib, et kuigi hemorroidide teket vältida ei saa, on võimalik riskifaktoreid kõrvaldades tekkevõimalusi leevendada.

Esimene ja lihtsaim viis on vältida kõhukinnisust, tarbida piisavalt vedelikku ning süüa kiudainerikast toitu, igapäevaselt piisavalt liikuda ning vältida ülekaalulisust.

 "Juhul, kui pärasoole veenilaiendid on juba tekkinud ning nende sümptomid ägenenud – esineb valu ja veritsus – saab abi enamusel juhtudel korralikust hügieenist, istevannidest ning vajadusel käsimüügis või retseptiravimina apteekri poolt soovitatavatest salvidest ja küünaldest," räägib Oeselg. Siiski märgib ta, et need, kel ägedaid sümptomeid esineb enam kui paar korda aastas, võiksid abi saamiseks pöörduda kirurgi poole.

Tänapäeval ei tähenda visiit kirurgi juurde kohest operatsiooni planeerimist. Oeselg räägib, et tänapäevaste ravimeetodite hulka kuuluvad ka hemorroidi komu skleroseerimine (sarnane jala veenilaiendite süstimisele), kummirõngaste asetamine komudele ning laserravi. Alles siis, kui need ravivõtted tulemusi ei anna, on vajalik kirurgiline sekkumine.

Kui aga probleemiks on juba hemorroidide komu tromboseerumine, võib vajalikuks osutuda operatsioon, mille käigus eemaldatakse tromb kohaliku tuimestusega.

Tegelikult ei ole hemorroidid sugugi harvaesinev probleem ning seda ei tasu häbeneda. „On leitud, et iga teine üle 30 aastane inimene on kannatanud või kannatab hemorroidide all. Haiguse kõrgiga jääb siiski 45-65-eluaasta vahele," sõnab Oeselg lisades, et neil, keda hemorroidid varem kimbutanud, tasub alates 50ndast eluaastast teha koloskoopiat, et välistada kasvajate tekke võimalus. Seda põhjusel, et soolevähi patsientide arv ulatub Eestis juba ligi 800 uue juhuni aastas.

Igal juhul paneb Airi Oeselg südamele, et igapäevaelu häiriva probleemina on hemorroidid miski, millega tasub võimalikult kiiresti spetsialisti poole pöörduda. "Nõnda saab välistada tõsisemad haigused ning soovitusi anaalvarikoosi ravimiseks. 99% arstikabinetti sisenevatest hemorroididest rääkivatest kergelt punastavatest patsientidest lahkuvad sealt kergendusohkega tõdedes, et kõige raskem samm oli üle kabinetiläve astuda," märgib Oeselg.