Tegemist siis MUUTUMISAATE osavõtjaga. ” Praeguseks meeletutes doosides kiiritust ja ränka keemiaravi saanud …” Mis on need ”meeletud doosid kiiritusravi”? Rinnavähi korral on üldiselt 6 korda kombineeritud keemiaravi nii kolmekuuliste vaheaegadega +25 korda kiiritust ümbritsevatele kudedele ja SEDA IGAL POOL ARENENUD RIIKIDES! Isegi ravimid on samad. http://www.rinnavahk.ee/ravi/keemiaravi Juustekadu on ette teada, ravi lõppedes kasvavad uued ja sageli palju lopsakamad. Välismaal elaval inimesel on vaja võtta garantiikiri oma riigi sotsiaalkindluse ametiasutuset, kui soovib ennast ravida teises riigis või ravida end kohapeal. (Artiklis seisab: ”Töötasin siis Norras, Eesti ravikindlustust polnud, aga suutsin nii palju teenida, et ravikulud kinni maksta”). * Praeguseks ei ole muud ravi vähiks, need välismaalaste ”imelise tervenemisjutud” välja arvatud. * Kas on mõni Eesti inimene tervenenud kasvõi mõneks aastaks ilma traditsioonilise ravita? Kui on, siis kirjutage! Samas keemia ja kiiritusravi saanuid näete iga päev enda keskel, ainult nad ei tule teile seda rääkima!
Saate käigus tehti Heikele küll rinnataastamisoperatsioon ja pärast saadet ootab ees rindade ühesuguseks opereerimine – viimase operatsiooni järel tekkis põletik, millest taastumine võtab arvatust kauem aega –, kuid tema eesmärk ei olnud saatesse minnes ilusamaks saada.
inimesel on norras tervisekindlustus ja ta tuleb eestisse ravile omaenda raha eest. ei ole loogiline. Seda ravi ei suuda ükski tavaline inimene kinni maksta. kui just püstirikas ei ole. aga rinna taastamist on tarvis tasuta teha kogu ilmarahva ees.
Idikas oled v, kui ta ise oma asju maksis siis see taastamine samamoodi, seda operatsiooni ei teinud see ilukliinik. Kõik on jube kõvad kritiseerijad ilma, et asjast aru saaksid. What goes around comes around....
Nii oli ju, saates näidati isegi haiglaarveid! Sellega oleksid pidanud haigla ja haigekassa ametnikud tegelema, et Norra oleks korvanud ravi! Ja oli tõesti julge ning optimistlik, et saates selle läbi tegi. Ehk andis mõnele inimesele teavet sellest.
selle naisterahva jutt tundub mitteadekvaatne olema. Noor inimene ja aina välismaal olnud Selliseid on praegu karjakaupa. Tulevad korraks Eestise,neil puudub ravikindlustus ja kui midagi viga,tormavad EMO_desse .Seal tehakse vaid kõige hädapärasemad uuringud ja tegeldakse ikka eluohtlike olukordadega,mitte polikliinilise vastuvõtuga.Muidugi ei hakata EMO-s kõiki arganeid üksipulgi järele uurima .Kui ka korra arstikabinetti astutakse,on paljudel juhtudel vaja teha analüüse ja uuringuid Kui patsiendil pole aega ja kindlustust,siis jäävad need asjad ju tegemata Inimeste endi vastutus ja hoolivus on väga madal Kui häda käes,siis hakatakse süüdistama,et oma hingepiinu leevendada. Valige omale meedik maal,kus töötate ja makse maksate. Pole mõtet siinseid meedikuid tõrvata,kui ise süüdi olete Ka EMO_d peaksid lõpetama polikliinilise vastuvõtu tegemise või selle eest vähemalt täishinna kasseerima.Järjekorrast möödaostmine on seadusega täiesti lubatav tegevus Kes tellib,see ka maksab Ei tunne sellele naiterahvale kaasa III staadium pole pääsemine,vaid mõneks ajaks surma edasilükkamine .
Heaks ravitsejaks sünnitakse. Nii nagu ei saada heaks kunstnikuks peale kõrgharidust kunstikoolis, ei saada ka heaks arstiks ainult ülikooliharidusega. Suhtumine ja sisemine vajadus aidata teevad inimesest ravija. Kui järgitakse südametunnistust ja ollakse aus nii enda kui teiste vastu. Kui otsuseid ei mõjuta raha ja staatus. Kui saadakse aru, et haigust eraldi ei tule ravida, vaid inimest kui tervikut. Heikele kõike head. Ps. Arstide küsitlus näitas, et 90% neist ei valiks keemiaravi, kui vähk neid endid tabama peaks. Internet siin kõigil olemas, lugege, mida uut (ehk tegelikult küll vana) on avastatud mitte ainult vähist vaid ka muudest haigustest vabanemiseks.
Guugeldades võiks ju endal ise ka operatsiooni läbi viia:) Kui Te räägite arstide küsitlusest, siis see võib olla mis iganes, oluline on teada, kes ja kuidas see läbi viidi ja kui esinduslik valim oli? Arvata võib, et see ei vastanud vajalikele kriteeriumitele. Guugeldades võib ju leida ka "teadusliku uuringu" homöopaatiast kui tegelikust ravist:)
Arstiks saadakse AINULT ülikoolis, kus õpitakse umbes 10 aastat. Kui Te nüüd väidate, et see ei ole mingi näitaja, siis pole Teiega mitte midagi peale hakata. Jääb üle loota, et lähete tõsise häda korral ka ravitseja juurde, kes räägib Teid terveks.
Kas arst ei olegi ravitseja??????? Tõsiselt? Kui arvad nii, siis on sinust väga inetu "loota" ehk soovida teistele halba. See oli ju sinu jutu sisu eks?
on eestis arstide/ meedikute suhtumine ikka nii kohutav. et ... see on suisa kuritegelik. me juba hakkama jõudma samale "tasemele" - mis venemaal. et vaesed suretataksegi välja. et neid lihtsalt vähemaks ja vähemaks jääks ... jube asi on ka see EMO teema. vähe sellest. et see on kohutav koht. inimesed isegi ei julge enam sinna pöörduda. sest peavoolumeedia pasunadab sulle pidevalt kõrva. et hoia aga eemale EMO-st . ja et sa oled tühine ja su äkiline tervise-mure kannatab oodata küll ! nii 3 - 4 kuud. ehk siis antakse armu ja saad ka eri-arstile numbri. eesti meditsiin ainult kerjab. vastu anda ikka üldse ei taha. imestan. et inimesed seda kõike kannatlikult veel kannatavad.
Tartu EMO-s olen minagi oodanud kella 12.15 ja kuni 18,20 ... ja siis sinna kollasele paberile kirjutati ,et 12.30 kuni 15.45 ... vist ei juletud märkida ,et nii kaua inimene ootab !? Iga tund käisin autol parkimiskella edasi tõstmas .. , vat nii oligi.
Väga hea: täisnimi,palja peaga pilt,avameelne ja detailne jutt.. Kuid üks asi ikkagi jääb kripeldama. Ta oleks pidanud need arstijobud nimetama. Selleks,et hoiatada inimesi nende eest. Mis siin julma on?
Loen igasugustest "arstiapsakatest", et üks laiutas käsi ja teine ei saatnud ja kolmas oli päris loll jne. No mina ei tea, mina olen oma perearsti kohta lugenud kommentaaridest ja tagasisidedest igasugu pahna, et nii- ja naasugune, aga olen ise patsient terve aastakümme ja näen tema puhul ainult soovitusi saata selle ja tolle manu,analüüsid teeb peaaegu vägisi, kuna olen meditsiinifoob, soovitab ja "riidleb", et ma ise tahan tark olla. Ei saa aru inimestest,kes aina kiruvad ja valavad üksteise järel õli tulle, et "mul ka üks sugulane "...Eesti arstidel pole vähimatki viga, te ainult käige välismaa perearstidel---hea, et elus olete!
Hispaania arst kes soovitas söögisooja segu juua - pandi 3 aastaks vangi - seda muide kartell ravimifirmade ässitusel. Pidavat aitama, kuid siis ep saa nood limukad enam haigete arvel parasiteerida!
Armas noor inimene, juuste äratulek on on selle haiguse puhul tühiasi, isegi ka siis, kui nad enam tagasi ei kasvaks. Aga kasvavad. Mööda kodu karvade otsimise asemel on tark tegi kohe pea paljaks ajada.
Noore naisena oli juuste kaotamine minu jaoks maailma lõpp. Liialdamata, olin nõus surema, peaasi, et juuksed pähe jääksid. Mu juuksed alles kasvavad, on väga õhukesed ja väga haprad ning igapäevane mure sellepärast, et kuidas minna soojade ilmadega ilma mütsita õue, sööb närvid seest :)
Kullake, jõudu sulle! Aga juuste osas: keera rätik pähe ja kogu lugu. Mitte keegi ei pane midagi tähele! Pikaajalisesst kogemusest parukaga tuttava põhjal ütlen. Kusjuures parukat panen teise inimese peas enne tähele kui puuvillast rätti või ka puuvillst mütsi: hetkel väga moes. Lisaks, sônranne kandis samal päeval samas seltskonnas kahte erinevat parukat ja mitte keegi ei pannud tähele :)
kui ajutine juuste kaotus on maailma lõpp, siis sa lihtsalt ei ole võimeline taipama diagnoosi tõsidust. Kinnitan, et mõneks ajaks juuksekadu on tühiasi.
Me kõik suhtume asjadesse erinevalt ning elame asju erinevalt läbi. Ehk tõesti, Sina oled sügavalt traumeeritud haiguse kulu pärast ning juuksed on tühine mure. Mina aga suutsin ennast peale esimest šokki veenda, et kõik saab korda, ma paranen, uskusin seda esimesest hetkest saati....kuid juuste kaotus põhjustas ja põhjustab siiani palju pisaraid. Ma olen käinud pika ja ränga tee, ma paranen, viimane visiit arstile tõi rõõmupisarad silma, mu suurt rõõmu ja elutahet varjutavadki vaid need õnnetud juuksed. Ma ei taha olla ainult terve, tahan olla terve, õnnelik ja ilus ning juuksed kuuluvad selle kõigega kokku :) Minu kirja pandu ei tähenda, et ma ei mõistaks diagnoosi tõsidust.
KEEMIARAVIST POLE KEEGI ELUGA VÄLJA TULNUD/ 6. aprill 2016, 10:43
ÄRGE LASKE ENDILE KEEMIAT TEHA...SEE TAPAB KÕIK Kui miski muudetakse ahnusepõhiselt monopoolseks tööstuseks, olgu tegemist siis ravimiTÖÖSTUSEGA või meditsiiniTÖÖSTUSEGA, on ohus klient. Kuna ravimifirmad on siin, et teenida kasumit, siis nende ahnusel põhinev eesmärk - kasum iga hinnaga - tingib ahnusel põhinevad abinõud ja strateegia, sealhulgas soovi korrumpeerida ja indoktrineerida. Kui arstid on seeläbi muudetud kuulekates ravimifirmade postiljonideks, siis on nad samas kahandatud ebapädevateks ja tervikut näha mittesuutvateks arstideks. Selline õpetatud ebapädevus võimaldab ravimifirmadel oma strateegiat ellu viia ning on lubanud sündida meditsiinil, mis suures osas põhineb valel paradigmal ja ebaeetilisel käitumisel.
Lõpetage palun see rumal jutt. Mhtänu keemiaravile on päästetud väga palju vähihaigeid. See Teie vandenõuteooria arstidest kui ravimifirmade ripatsitest on ikka päris rumal. Teie muidugi soovitaksite mingeid kive paitada või hariduseta selgeltnägijate armeest kedagi.
Arst õpib 9 aastat ülikoolis, omandab doktorikraadi ja teda nimetab ravimifirmade ripatsiks tegelane, kelle "meditsiinialane" haridus pärineb ühest brožüürikesest. Kuulake jah isehakanud posijaid, jooge kust ja hapet, sööge soodat. Oma valik, kui kiiresti tahate hauda minna.
Keemiaravist pole keegi eluga välja tulnud? Ja ilma ravita kindlasti on tulnud? Sa oled ikka päris sassis. Minu enda lähedane "tuli välja" seitse aastat tagasi ja elab.
Kui minu vend lõpuks pealinna onkoloogi juurde jõudis, laiutas see vaid käsi. Et hilja, peremeesm juba neljas staadium! Et kus sa paari aasta eest olid? Perearsti ja kohalikus polikliinikus kohaliku eriarsti käe all oli. Kes midagi ei taibanud ning muukui käskisid poole aasta pärast taas tagasi tulla. Et eks siis vaatame, mida vahepeal on toimunud. Ja sedaviisi mitu aastat järjest.
Minu perearst oleks mind kunagi äärepealt hauda saatnud. Pani muudkui diagnoosi silma järgi ning inspiratsiooni abil, ilma meditsiiniliste uuringute, haiglasse või spetsialisti juurde saatmata. Ja minul läks aina hullemaks ning hullemaks. Oletan, et tol ajal perearstinduse alguses olid sellised uuringud perearsti kohta ilmselt mingi summaga limiteeritud. Nii et mulle vist ei jagunudki. Aina uusi tablette, süste ning protseduure, kuniks süda juba koormuse all streikima hakkas. Mine tea, kuidas oleksin lõpetanud, kui poleks omal initsiatiivil kasutanud tutvusi. Tallinnas arstina töötavad kooliõde. Läksin sinna, see pistis mu uuringuteks haiglasse ning mõni päevaga oli asi klaar. Astma pluss mingid kahte sorti parasiitseened kopsus. Paar nädalat sobivat antibiootikumikuuri ning astmarohud. Ja olin varsti taas tööl tagasi.
Minu perearst saadab mind küll kõik võimalikud arstid läbi ja kõik proovid korras nii süda kui kopsud , maksad , veresoontekirurgide juures käidud ,ikka korras kõik ... aga vasak jalg turses nagu pakk , kirurg arvas ,et neerud - süda ... aga eiii sealt kõik korras ... koormustest enamvähem korras ,südamearst kirjutas ikka rohtusid , et vererõhutõbi ,aga rohtu võtta ei saa ,kuna rõhk langeb alla 100 ,mõlemad nii ülemine kui muidugi alumine ka ... praegu just süda peksleb ja kerge valu rinnus ,keskel ... nõrkus tuleb peale ja jõuetus , perearstile saan alles 8 päeva pärast . EMO -sse varsti ei saa ka minna abi otsima, saadetakse tagasi ukselt !?
Ja kui googlesse arsti nime paned ,siis näed mis patsiendid neist arvavad ja kuidas arstid suhtuvad patsientidesse ... siis pole ime ,et arstid ei vaevugi leidma ,mis sul viga , rohud aga peale ja et sinust ruttu lahti saada ... ja nii ongi .
Paljugi, mida arvatakse, isiksus loeb, ka patsiendi enda isiksus. / 7. aprill 2016, 09:07
Arstile on ette pandud ametlik ravijuhis, mida ta peab järgima, st on dokumenti kus on kõik diagnoosid ja ravi, mida peab selle haigesega tegema, kõrvalekaldumine ravijuhisest ei ole lubatud. saate aru missugused piirangud seab see arstile? Arusaadavalt kui diagnoosimine hästi ei õnnestu kaasneb koos eksliku diagnoosiga ekslik ravi ja veel suurem jama haigele. Arst näeb teid harva ja kogu info mida te annate või ei anna oma seisundi kohta võib kergesti eksitada. Kirjutage üles kõik häirivad sümptomid, kõik lihtsalt ei püsi meeles, kui arsti juurde lähed. Käige ja laske uuesti diagnoosida kui ei leia põhjust üles, kui arstid ei leia siis olgu või ravitseja, kes diagnoosida mõistab oma võimalustega, aga võib anda kätte suuna, kust otsida, arst saab edasise uuringuga juba ametliku diagnoosi panna. Ravi osas valib lõpuks igaüks nagunii ise, kas tabletid või midagi muud, või mõlemad, elustiili muutuse tingib nagunii haigus ise, kui on tõsisem haigus. Arstide süüdistamine ei vii kuhugi, katsuge aru saada nende võimalustest oma erialal töötada ja ise otsige muid variante lisaks. Keemiaravi sama moodi kui ikka on agressiivne vähi vorm siis taimedega ludistamine ei ole sobiv strateegia, sest taimeravi mõju on aeglane, see ei sobi kokku ägedate seisunditega, sellest ei piisa sekkumiseks. Rääkige arstiga läbi kõik, sest iga vale liigutus maksab kätte. Tavaarusaam on, et kõige vastu aitab immuunsuse tõstmine, aga teatud probleemide korral tuleb immuunsus just maha suruda ja püüda hästi rahulik olla, sest ka stress mõjutab otseselt immuunsüsteemi. Arstiga on mõistlik teha koostööd, kui üks arst ei sobi, teil ei õnnestu temaga koostöösuhet luua, minge teise juurde, teile on see õigus seadusega antud. See kirumine ja jama ei anna kelleelgi midagi.
Paraku enamus meie arste on rumalad ja laisad. Kahju, et selliste pärast inimesed surevad, endal teada mitu juhtu kus arsti rumalus ja laiskus viis surmani. Kõige suurem probleem on õige diagnoosi panemine, kui haigus teada oskab iga loll ravi määrata.
Optimismi ja eneseusku südamesse! Olen samasuguse diagnoosiga nõksa vanem patsient, kel edukalt peale oppi, keemiaid ja kiiritust jookseb juba neljas aasta!
Vähk on lihtsalt halb rakumuutus, mis võib tabada meist igaüht. See, kas inimene on sealjuures optimist või pessimist, ei oma tähtsust, või siis ainult selles mõttes, et ümberolijatel on lihtsam, kui haige rõõmsat nägu teeb. Õige diagnoosi ja abi saamine on kahjuks liiga tihti kinni juhuses ja arsti hoolsuses ning soovis asjaga tõsiselt tegeleda.
" ah et teil valutab!".... kas peeglisse olete vaadanud...." olge mureta, teil on vanaduslikud iseärasused!" "Kui Teie eas enam midagi ei valuta siis olete surnud"
Kena, et Teid teietatakse. Mõned korrad, kui olen arsti ette pidanud astuma, hakatakse kohe sinatama. Olen naisterahvas ja 70+ ja kasvatus ei luba arstile samaga vastata.
Päris jube! Optimism on nüüd parim ravi - jõudu! Pool lugu tundus Eesti arstide sarjamisena. Siis selgus hoopis, et kogu saaga sai teoks võõrsil. Neid abi mitteandnud arste polnud mingit mõtet anonüümseteks loo peategelasteks teha!
Täpselt samasugune lugu juhtus ka minu emaga, aga Eestis. Ema tundis ammu, et midagi on valesti, jooksis arstide vahet. Küll öeldi talle simulant ja mida kõike veel. Kui lõpuks vähk avastati, oli hilja... Ja see juhtus Eestis. Arstil ja "arstil" on vahe, olgu siis Eestis või välismaal. Tükk aega olen mõelnud, kas panna asi suure kella külge ning öelda mõni nimi. Üks neist arstidest on väga tunnustatud... Samas võib see mulle endale kunagi ringiga tagasi tulla ja lisaks arstide ringkaitsest teavad kõik :(
kindlasti tuleks asi suure kella kylge panna. kui see niinimetatud tuntud arst ylbelt ja hoolimatult suhtub oma patsientidesse, siis juba selle parast tuleks infot levitada, et rohkem selliseid juhtumeid ei juhtuks. piisab arstide ringkaitsest, pole patsientidel vaja aidata seda ringkaitset veel tugevdada. tode ja oiglus olgu motoks
Millisest õiglusest on jutt? Mis sul peaks kuuluma? Mida sa info levitamisega loodad saavutada? Arvad, et arst nüüd muutub imearstiks - paneb 100% õiget diagnoosi ja kohe!? _ õiglus ‹-e 5 või -e 4› ‹s› (< as õiglane (1. täh.)); asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub.
Kuidas arstid küll nii teadmatud on? Juba 70.-datel põdesid noored naised rinnavähki. Ka minu õde oli tol ajal sama vana, kui vähk avastati. Arstid ka muidugi panid igasuguseid diagnoose kuni mastiidini välja. Kusjuures õel üldse lapsi polnud ja teatavasti on mastiit piimanäärmete põletik imetamise ajal. Lõpuks peale mitmeid kuid sai õige diagnoosi, aga kasu enam polnud. 5 kuu pärast oli juba surnud. Lõikus, keemia ja erakordselt kiirelt leviv vähivorm tegid oma töö.
Mastiit ehk rinnapõletik on sünnitusjärgse perioodi haigus, mille puhul rindades tekkiv piimapais, pisitraumad ja bakteriaalne põletik viivad rindade valulikkusele ja tursele ning kaasub kõrge palavik ning halb enesetunne. _ Mastopaatia on haigus, mille korral rinnanäärme kudedes kujunevad tihendid, mis on kombates tuntavads väikeste sõlmekestena. Mastopaatia ohtlikkus seisneb selles, et mõned selle vormid võivad transformeeruda rinnavähiks. Spetsialistid pööravad erilist tähelepanu selle haiguse profülaktikale.
kahjuks kõik ei olegi ravitav/ 6. aprill 2016, 11:35
Osa rinnavähi vorme ongi ülikiire kuluga, ravile allumatud ja lisaks veel antakse edasi naissoost järglastele. Tean ühte sellist peret ja see on ikka õudne teadmine, millega elada põlvest põlve. Teatud vanuses neil vähk "käivitub" ja teeb puhta töö.
Alternatiivravitsejaid peabki ette võtma. Nemad ei tee kahju siis, kui tegemist on iseparaneva haigusega, ja me kõik oleme alternatiivravitsejad, kui kasutame ravimtaimi ja muid rahvameditsiinis kasutatavaid vahendeid, mis inimese tervisele ohtlikud pole. Tõsiste hädade puhul neist kasu pole.