Meeled

Kevadväsimuse võidad liikumise, tervisliku toidu ja õigete vitamiinidega 

Katrin Rohtla, 6. aprill 2016 13:10
Foto: Vida Press
Kevad on saabunud ning eksamperiood koputab uksele. Järjest rohkem kohtab aga väsinud ilmega noori, kes kevadväsimuse üle kurdavad ning kurnatuses muretsevad, kas eksamiteks enam õppida jõuavadki. Mida teha?

"Kevadväsimus ehk väsimus, mida paljud inimesed tunnevad kevadel, ei ole üldjuhul midagi haiguslikku. See pole eraldi diagnoos," rahustab arst-resident Janne Haar.

Samal teemal

Tema sõnul kaebavad inimesed kevadeti väsimust, energia vähesust, unisust ja meeleolu langust. "Need sümptomid on seletatavad pika pimeda talveperioodiga, mil süüakse vähe värskeid juur-ja puuvilju, harrastatakse rohkelt tubaseid tegevusi, liigutakse vähem kui suvisel perioodil, põetakse rohkem erinevaid viirushaigusi ning oma osa võib olla ka kellakeeramisel," loetleb Haar võimalikke kevadväsimuse põhjuseid. 

Eluviis paneb kõik paika

Noortel süvendab tema sõnul väsimust lisaks loetletud faktoritele ka stressirohke eksamiperiood. "Stress iseenesest on keha kaitsereaktsioon, aga liigse stressi korral saavad keha tagavarud otsa ja tekib kurnatus,“ selgitab tohter.

Haar selgitab, et kevadväsimuse ennetamiseks oleks kõige mõistlikum juba talve jooksul toituda võimalikult mitmekesiselt ja tervislikult, liikuda aktiivselt õues, teha mingisugust füüsilist tegevust paar korda nädalas ja hoiduda viirusnakkuste eest.

"Kui aga kevad on käes ning tunne, et kevadväsimus ründab, kimbutab, saab selgi puhul abi eluviisi muutmisest ehk muuta tuleb toitumist, liikumist, magamist ja vähendada alkoholi tarbimist. Tuleb leida aega iseenda tervise ja heaoluga tegelemiseks," rõhutab Haar. Lisaks on nii, et kui meeleolu paraneb, püsivad nii füüsiliselt kui vaimselt inimese jaoks asjad paremini tasakaalus. "Kui elustiil on tervislik, on lihtsam võidelda ka stressiga ning edukamalt eksameid sooritada," lisab arst-resident.

Vitamiinid aitavad kevadväsimuse vastu

Haari soovitusel võiksid kõik eestlased hoolimata vanusest ja soost septembrist-aprillini D-vitamiini tarbida, sest meie kliimavöötmes on päikest vähe. Piisava D-vitamiini taseme tagaks segatoidul oleva inimese puhul igapäevane 30 minutit päikest näole ja kätele. D- vitamiin toetab aga luukoe arengut, soodustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ning vere hüübimist, toetab südamelihase tööd ja närvikoe talitlust, parandab immuunfunktsiooni. D-vitamiinirohked toidud on kalaõli, munakollane, maks, või, pärm.

"Teine vitamiin, mida kevadväsimuse puhul soovitada on C-vitamiin, üks olulisemaid antioksüdante inimese jaoks," soovitab Haar. Antioksüdandid hoiavad tema sõnul tervist, väldivad ja /või vähendavad vabade radikaalide põhjustatud kahjustusi rakkudes, kudedes ja organites. Arsti selgitab, et oht vabade radikaalide kahjustuseks suureneb, kui inimese toidulaud on kalorirohke ja antioksüdantidevaene, kui ta suitsetab või tarbib alkoholi, kui ta tarvitab ravimeid, samuti kaasneb see vananemise ning mõnede haigustega.

Haar paneb südamele, et kui väsimus tundub olevat tavapärasest suurem ja pikaajalisem, tuleb kindlasti perearstiga nõu pidada. „Liigset väsimust võivad põhjustada näiteks kilpnäärme alatalitus ja suhkruhaigus, samuti paljud vähkkasvajad. Perearst saab teha esmase läbivaatuse ja vajadusel tellida lisaanalüüse ja uuringuid, välistamaks haiguslikku protsessi,“ selgitab ta.