Foto: Vida Press
Keha
7. aprill 2016, 13:23

Kontaktallergia: naha niisutamine toob leevendust, kratsimisega võib kaasneda bakteriaalne infektsioon

Metallist vööpannal on pannud ilmselt mitmeidki inimesi sügeluse leevendamiseks alakõhtu kratsima ning paljud on peeglisse vaadates avastanud, et kaelale pihustatud parfüümvesi on naha punetama pannud. Miks kontaktallergia tekib ja kuidas sümptomeid leevendada?

Medemise dermatoloog Ene Mäestu selgitab, et allergiline kontaktdermatiit tekib allergiat põhjustava aine ehk allergeeni sattumisel nahale teatava geneetilise eelsoodumusega inimestel. Allergilise kontaktdermatiidi puhul on tegemist nn. aeglast tüüpi allergilise reaktsiooniga, mis kulgeb kahe faasina: sensibiliseerumisfaas ja vallandumisfaas.

Nikkel ning lõhna- ja säilitusained teevad palju kurja

„Sensibiliseerumisfaasis ei ole nahal mingeid muutusi, kuid juba teistkordsel kokkupuutel allergeeniga vallandub keskmiselt kahe päeva möödudes kontakti piirkonnas nahapõletik. Allergiat põhjustavad madala molekulkaaluga kemikaalid, mis läbivad naha sarvkihti,“ räägib nahaarst allergilise reaktsiooni tekkimisest.

Mäestu lisab, et tänapäeval tuntakse allergilise kontaktdermatiidi tekitajatena umbes 3000 allergeeni, kuid üle poole juhtudel on põhjuseks umbes 25 allergeeni. Nahaarsti sõnul on sagedasemad kontaktallergeenid Euroopas nikkel ning lõhna- ja säilitusained, eriti formaldehüüd. „Nikkelsulfaat on sagedaseim allergeen kõigis arenenud riikides. Eriti naistel. Allergia on sageli põhjustatud läbistavatest ehetest, neetidest, teksanööpidest või metallpandlast. Metallrahades sisalduv nikkel võib põhjustada allergiasümptome labakätel, kuid tavaliselt ainult siis, kui rahadega tegeletakse mitmeid tunde päevas, näiteks poodide kassades,“ selgitab dermatoloog.

Formaldehüüd on aga sagedaseks allergeeniks meestel, kes puutuvad selle ainega kokku töötades. „Formaldehüüd on tavaline säilitusaine, mida leidub kodukeemia toodetes, värvides ja lakkides,“ nimetab Mäestu.

Nahaarst lisab, et viimastel aastatel on mitmetes arenenud riikides täheldatud ka kloormetüülisotiasolinooni ja metüülisotiasolinooni suhtes ülitundlike inimeste arvu suurenemist. Neid säilitusaineid leidub kreemides, deodorantides, šampoonides, niisketel salvrätikutel ja veepõhistes värvides.

Ka lõhnaainete allergia on üha sagenemas. „Allergiaallikateks on tooted, kus lõhnaaineid on palju ja mis jäävad nahale: parfüümid, lõhnaveed, habemeajamis-ja kölniveed ning deodorandid. Lõhnaaineid lisatakse ka näiteks puhastusvahenditesse, pesupehmendajatesse, hambapastadesse,“ räägib Mäestu.

Arsti sõnul ei ole kõiki lõhnaaineid võimalik keemiliste nimetuste alusel eristada. „Parfüümis võib olla kasutatud kümneid või isegi sadu kemikaale sisaldavaid lilleekstrakte. Parfüümitööstuses ei ole lubatud lõhnade koostist avaldada, kuna see on ärisaladus,“ tõdeb Mäestu.

Naha niisutamine toob leevendust

Dermatoloog selgitab, et allergiline kontaktdermatiit tekib peamiselt nhapiirkonda, kuhu allergeen on sattunud. „Näiteks nikli või kulla suhtes allergilisel inimesel tekib lööve ehte alla, metallpandla alla naba kõrvale, liimiallergia puhul sõrmede sisepindadele. Juuksevärviallergia on enam väljendunud kõrvadel ja otsmiku piirkonnas kui juustega peanahal. Üllatav on aga lööve kaelal ja näol küünelaki suhtes allergilisel inimesel,“ räägib Ene Mäestu.

Ägedale nahapõletikule ehk dermatiidile on tema sõnul iseloomulik naha punetus, turse, villikesed ja hiljem tekkivad koorikud, pikka aega kestnud dermatiidi puhul on nahk väga kuiv ja tekivad nahalõhed.

„Eduka ravi aluseks on allergeeni tuvastamine ja edaspidise kontakti vältimine,“ lausub Mäestu. Tugeva nahapõletiku ja sügeluse leevendamiseks võiks dermatoloogi õpetuste kohaselt nahka niiske mähisega jahutada. „Seejärel kasutada kortikosteroidkreemi vastavalt arsti ettekirjutusele. Lisaks tuleks kasutada nahka niisutavaid kreeme, mis aitavad naha kaitsebarjääri taastada ja nahal ise paraneda. Ülitundlikkuse korral tuleks enne kosmeetilise toote nahale määrimist tutvuda pakendil märgitud koostisega, eelistada lõhnavabu tooteid,“ õpetab ta. .

Kindlasti tuleb vältida ka naha kratsimist sest, sellega kaasneb bakteriaalse infektsiooni lisandumise oht. „Sage kuuma veega pesemine võib ajutiselt sügelust leevendada, kuid kuivatab nahka liigselt ja rikub naha kaitsebarjääri,“ märgib Mäestu, et ka sellest tuleks allergilise naha hooldamise puhul hoiduda.