Alkoholi kahjulikkuse ja kasulikkuse üle on arutletud juba aastakümneid. Tõepoolest on paljudes uuringutes leitud, et mõõdukas koguses alkoholi võib vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski. Küll aga on haigusi ja olukordi, mille puhul on isegi mõõdukas tarvitamine ohtlik, nt teatud ravimite kasutamisel või maksatsirroosi korral. Otseselt alkoholist tulenevaid tervisemuresid on üles loetletud ligikaudu 60, kaudsemalt seondub alkoholi kaasmõjuga üle 200 haiguse.
Alkoholist tulenevad riskid on inimeste puhul väga erinevad, kuna rolli mängib nii vanus, sugu, geenid kui ka palju muud. Seetõttu ei saa rääkida tervisele täiesti ohutust alkoholikogusest. Ometi on olemas madala riskiga alkoholitarvitamise piirid, milles püsides on terviseriskid minimaalsed ega teki määravat kahju ka ühiskonnale.
Kuus ühikut on purjutamine
Madala riskiga alkoholitarvitamise puhul peaksid naised piirduma kuni kahe alkoholiühikuga ja mehed kuni nelja ühikuga päevas. Igasse nädalasse peaks ka jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Üks alkoholiühik on 10 g
etanooli. Alkoholiühikute hulga arvutamiseks on olemas lihtne valem: kangus (%) × kogus (liitrites) × 0,789 = ühikute hulk. Näiteks klaasis (120 ml) veinis, mis on 12% kangusega, on 1,1 alkoholiühikut. Samal ajal sisaldab klaas (500 ml) õlut, mis on 5,2% kangusega, hoopis 2,1 alkoholiühikut.
Kõik need, kes tarvitavad alkoholi üle madala riski piiride, võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimene grupp on need, kes joovad tervist ohustavates kogustes. Nende hulgas on palju näiteks inimesi, kes küll iga päev alkoholi ei tarvita, kuid nädalalõppudel armastavad juua suuremates kogustes ehk purjutada, teisisõnu joovad vähemalt kuus alkoholiühikut või rohkem. Paljud võivad siinkohal mõelda, mis vahet sel on, kas juua klaas alkoholi nädala sees mitmel õhtul või need kõik nädalavahetusel ühe õhtuga ära juua. Paraku on seal suur erinevus. Pidevalt rohkem kui kuue ühiku joomine halvendab maksa ja südame tööd ning sageneb ka õnnetusjuhtumite oht. Eestis on purjutamine kahjuks üsna levinud, eriti just meeste seas. Igal nädalal joob kuus või rohkem alkoholiühikut umbes 30% meestest ja 15% naistest. Ohustava alkoholitarvitamise juures ei ole üldjuhul veel selgeid tervisekahjusid väljendunud, kuid on reaalne risk, et sama tarvitamismustriga tekib aja jooksul tervisekahju. Seetõttu soovitatakse ohustava tarvitamise puhul alkoholikoguseid kindlasti vähendada.
Sõltlane ei pruugi abi soovida
Järgmise grupi moodustavad alkoholi kuritarvitajad. Kahjustava alkoholitarvitamise puhul esinevad juba selged füüsilised või psüühilised terviseprobleemid. Kuritarvitaja ei oska sageli ise oma terviseprobleemi liigse alkoholiga seostada. Lisaks tuleb kuritarvitajatel sagedamini ette alkoholi süül tekkinud õnnetusi või alkoholimürgistusi.
Kõige väiksem osa on neid inimesi, kes on langenud alkoholisõltuvuse küüsi. Sõltuvuse puhul saab inimene üldiselt aru, et tal on alkoholist tingitud probleemid, kuigi võib seda teistele eitada ja abi mitte soovida. Väljakujunenud sõltuvust iseloomustavad joomissund ja võõrutussümptomid. Viimase puhul tekivad näiteks värinad või deliirium, mille vältimiseks peab uuesti alkoholi tarvitama ja tekib püsiv joove.
Hinda end testiga
Madala riskiga alkoholitarvitajaid on Eestis hinnanguliselt 70%. Alkoholi ohustavalt ja kahjustavalt tarvitavaid inimesi on ligikaudu 25%. Alkoholisõltuvusega inimesi on umbes 5% elanikkonnast, Eesti meeste seas on sõltuvus ligikaudu 11 protsendil.
Et teada saada, missugusesse riskigruppi kuulud sina, kasuta näiteks AUDITi testi. Oluline on rõhutada, et AUDIT ei ole diagnoosimisvahend – tulemuse põhjal ei saa otsustada, kas ollakse haige. Kui punktisumma viitab võimalikule kuritarvitamisele või sõltuvusele, tuleks pöörduda tervishoiuspetsialisti poole, kes teeb diagnoosimiseks vajaliku hindamise.
Joodavaid koguseid võib ka ise hinnata. Ennekõike tuleks mõelda, kui tihti tuleb ette purjutamist ehk kui tihti jood nt neli pudelit õlut, terve pudeli veini või vähemalt kuus pitsi viina, rummi vms.
Kuldreegel soo järgi
Kui tahad hoida alkoholi tarvitamist madala riski piirides, püüa alati mõelda järgmise kuldreegli peale: naisena kaks, mehena neli ühikut päevas ja kolm alkoholivaba päeva nädalas. Kuna statistika kohaselt joovad mehed kõige rohkem just õlut, võiks piir olla kuni kaks pooleliitrist õlut päevas. Naised eelistavad tihedamini juua veini ja nemad võiksid piirduda kuni kahe klaasi veiniga päevas. Kokteilijookide puhul, mille kangus on keskmiselt 4,5%, võiks olla piir kuni kaks 0,33 l pudelit päevas.
Kuna alkoholitarvitamise riskigruppi ei määra ainult tarvitatavad kogused ja joomise sagedus, vaid ka kaasnevad probleemid, ei jookse nende riskigruppide vahel väga selget piiri. Nii võib näiteks kuritarvitaja juua sama tihti kui ohustav tarvitaja, kuid kogused on kohati suuremad. Samuti võib ühel alkoholi kuritarvitaval inimesel olla sama palju tervisemuresid kui sõltuvusega inimesel, aga sõltuvusega inimesel on rohkem sotsiaalseid probleeme.
Tee plaan ja järgi seda
Ohustavad alkoholitarvitajad võiksid püüda omal käel selgusele jõuda, mis on nende praeguse alkoholitarvitamise eesmärk ja kas midagi muutuks, kui koguseid või joomise sagedust vähendada.
Kui oled otsustanud alkoholitarvitamist vähendada, sea endale eesmärk, mille poole püüelda. Praktilisi nippe on palju.
Abiks on see, kui vähendad alkoholikoguseid järk-järgult. Välja minnes tee plaan, palju sa jood, ja pea sellest kinni. Lükka esimese joogi võtmine edasi –
mida hilisemal kellaajal alustad, seda vähem õhtu jooksul jood. Tihti on kodus joodavad kogused suuremad, seetõttu on soovitatav neid ka kodus mõõta. Eelista alati lahjemat jooki ja võta suure klaasi asemel väike.
Kui kahtlustad, et oled alkoholi kuritarvitaja või sul võib olla alkoholisõltuvus, peaksid alati võtma esmalt ühendust perearstiga. Kui perearstilt abi ei saa, võid kontakteeruda ka psühholoogi või mõne haigla psühhiaatriaosakonnaga. Võimalusi abiks on veelgi. Rohkem infot saad, kirjutades Tervise Arengu Instituudi meiliaadressil [email protected] või uurides veebilehte www.alkoinfo.ee