"Mina olen pime, aga nemad ei näe," iseloomustab pimedana sündinud noormees Jakob inimesi, kes tänapäeva nutiajastul selle asemel, et ümbritsevat jälgida, on naelutanud pilgu telefoni ja talle otsa tormavad. Noormees vabandab alati, telefonijälgijad mitte kunagi.

Ka Jakob kasutab palju nutiseadmeid. Ja oskab seda teha väga hästi. Otsisin oma telefonist salvestusprogrammi. Tee või tina, aga ei leia. Kirun endamisi. Jakob aga tegi sõrmedega paar ülikiiret liigutust ja käes.

Jakobiga kohtudes ei kulu tegelikult ilmselt sekunditki, et mõista – temalt on võetud küll nägemine, kuid selle eest antud kuhjaga arukust ja huumorimeelt. Ta õpib Tallinna Ülikoolis ajakirjandust. Kui ehk kooslus "pime ajakirjanik" võib kõlada küsimusi tekitavalt, siis Jakobi jaoks on kirjutamine just niisama loomulik kui lugemine.