11 igapäevast harjumust, mis hävitavad tasapisi su vaimset tervist (3)

Time toob välja 11 harjumust, mis tasapisi vaimset tervist hävitavad. Neid muutes on sul võimalik oma meeleolu parandada.

Sul pole kõndides selg sirge. Seda, kuidas inimene end tunneb, võib mõjutada ka tema kehahoiak, leiti ajakirjas Journal of Behavior Therapy and Experimental Psychiatry. Nimelt täheldasid teadlased, et küürus selja ja längus õlgadega ringi kõndivad inimesed olid kurvameelsemad võrreldes nendega, kes sammusid sirge seljaga särtsakalt. Veelgi enam, need, kes ei ajanud selga sirgu, mäletasid rohkem negatiivseid asju. Seega – pea püsti, selg sirgu ning näe maailma positiivsest küljest!

Sa pildistad kõike. Instagrammikuningannad – pange tähele! Ajakirjas Psychological Science avaldatud uuringus leiti, et need, kes muuseumis ringi käies vaid pildistasid, ei suutnud meenutada olnut. Teadlased seletavad seda sellega, et objektiiv on silmade ees justkui loor ning varjutab tegelikkuse. Sestap – lõpeta juhuslik klõpsutamine! Või veel parem – lihtsalt istu ja naudi ümbrust, imetle ilu sellisena nagu see on. Selle vahetu kogemine teeb sind õnnelikumaks.

Sa ei liigu piisavalt. Kui oled kehaliselt aktiivne vähemalt kolm korda nädalas, vähendad oma depressiooniriski 19%, kinnitab väljaandes JAMA Psychiatry avaldatud artikkel. Ka Londoni teadlased on leidnud korrelatsiooni füüsilise aktiivsuse ja depressiooni vahel – viimast põdesid suurema tõenäosusega need, kes olid vähem aktiivsed. pärast kehalise aktiivsuse tõusu vähenes depressioonirisk 6%. Sestap: lihtsalt liigu! Sa ei pea tegema ränka trenni, piisab ka mõnusatest jalutuskäikudest ning lifti asemel trepi eelistamisest.

Sa lükkad oma tegevusi edasi. Tegemist vajavate asjade edasilükkamine on väga inimlik, olgu põhjuseks siis igavus või midagi muud. Selline käitumine tekitab inimeses aga ärevust ning kokkuvõtteks muserdab teda. Kui sul on hulk tegemata asju ees, siis mine esmalt jooksma või kuula muusikat ehk tee midagi, mis vähendaks su stressitaset. Seejärel aga kääri käised üles ja asu asjadele kallale!

Sa elad mürgises suhtes. Paljud inimesed kogevad ärevust ja depressiooni, sest nad on mürgises paarisuhtes. Nende partnerid on pannud neid uskuma, et nad on saamatud ja isekad ning nende enesehinnang on täiesti hävitatud. Kui sa paned tähele, et partner ei kohtle sind hästi, küsi nõu psühholoogilt, pereliikmelt või mõnelt lähedaselt sõbralt.

Sa võtad elu liiga tõsiselt. Paljud uuringud näitavad naeru kasu tervisele ning see tähendab ka vaimset tervist – naer on kiireim ravim ärevuse ja depressiooni seljatamiseks. Sestap püüa igast päevast leida midagi naljakat, olgu see siis mõne telesaate vaatamine või sõpradega ajaveetmine.

Sa ei maga korralikult. Magamine mõjutab aga kõike, nii inimese emotsionaalsust kui vaimseid võimeid, samuti meie organite toimimist. Uni kehale võimalus taastumiseks. Kui sa ei maga korralikult, püüa mõista põhjuseid, miks, ning seejärel asu neid likvideerima.

Sa ei ole kunagi üksi. Aastad on läinud nii, et su päevad täidavad lapsed, töö, abielu, kodutööd ja muud tegevused ning sa ei leia ühtegi hetke üksiolekuks. Välja arvatud tualetiskäik, kuid see ei loe. Psühholoogid rõhutavad vajadust leida aega iseenda jaoks – kasvõi kümme minutit igal päeval teha asju, mis meeldivad just sulle. Püüa oma päevadesse hetked iseendale sisse planeerida ning hoia neist kümne küünega kinni!

Sa ei räägi tegelikult kellegagi. Sa küll suhtled telefonisõnumite, Facebooki jutuakna või Skaibi teel, kuid reaalselt ei räägi sa kellegagi. Kõik see on meelelahutus, mis ei võimalda mõista teisi inimesi. See kõik vähendab inimese reaalselt kogetut ning võimalust tunda erinevaid tundeid. Katsu meeles pidada, et meelelahutus ning see, kui palju inimesi sind kuskil jälgib, ei ole tegelikult oluline. Sõbrad aga küll. Võta nende jaoks aega vähemalt kord nädalas.

Sa ei saa elada ilma mobiiltelefonita. Millal sa viimati telefoni välja lülitasid? Ei mäleta? Siis on halvasti. Sul ei ole mingit võimalust tõeliselt puhata ning oma keha ja mõtteid taastada. Lõpuks avaldub see depressioonis või ärevuses. Püüa enda jaoks leida kasvõi pool päeva nädalas, kui sa lähed õue jalutama ilma ühegi nutiseadmeta. Usu, see mõjub sulle hästi!

Sa rööprähkled. Igaüks on oma elus tegelenud mitme asjaga korraga: lõunat süües keritakse telefonist Facebooki uudisteriba, ise samal ajal ühe silmaga telekat piiludes. uuringud kinnitavad, et kuigi paljud inimesed usuvad end olevat produktiivsed rööprähklejad, ei ole selline käitumisviis tegelikult sugugi tulemuslik. Selline asi viib inimese stressi, muudab hajameelseks ning võtab võime kaaslastega konstruktiivselt suhelda. Ning tegelikult on kõik väga lihtne – lülita lihtsalt telefon ja televiisor välja ning pööra tähelepanu sellele, mida sa teed ning mis sinu ümber toimub. Lubades oma ajul tegeleda ühe asjaga korraga, siin ja praegu, on parim, mida sa oma vaimse tervise heaks teha saad.