Terviseuudised

"Kust ma pidin teadma, et kui ma kiir­abisse ette ei helista, jutule ei võeta?!" (123)

Kristiina Tilk, 13. aprill 2016 06:00
MITUKÜMMEND MINUTIT OOTUST: Rolandi sõnul olid tol varahommikul, kui tema abi otsima läks, mõlemad kiirabiautod maja ees. Uksekellale ei ­reageerinud aga keegi. Foto: Teet Malsroos

Mees ootas Tapal kiirabi ukse taga paarkümmend minutit, enne kui ta sealt lõpuks abi sai.

Ühel märtsikuu õhtul tundis Tapa valla elanik rinnus valu, mis ei lasknud enam korralikult hingata. Lootuses, et kui ta ise kiirabi ukse taha läheb, on abi kiirem, kui meedikuid koju ootama jäädes, istus ta autosse ja sõitis kohale. "Tundub, et sinna võib küll ainult surema minna," on mees pikaleveninud ooteajast nördinud.

Roland räägib, et kohale jõudes nägi ta, et mõlemad ASi Karell Kiirabi Tapa filiaali teenindavad masinad olid maja ees, mis tähendas, et inimesed on kohapeal olemas. Seejärel vajutas ta uksekella ja hingas kergendatult – kohe saab abi.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

22.08.2017
Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon saab perearstide kohta kaebusi varasemast sagedamini