Uudised

Eero Merilind: "Igal eestlasel võiks olla geenikiip"  (12)

Silja Paavle, 18. aprill 2016, 14:56
Eero MerilindFoto: TEET MALSROOS
"Geenikiip aitab üles leida kõrge haigusriskiga inimesed, kes ei ole veel haiged ja anda neile õigeaegselt soovitused ning individuaalne tervise jälgimise programm," lausus täna Riigikogus südamekuu raames terviseteemalise loengu pidanud perearst Eero Merilind, et igal eestlasel võiks olla geenikiip.

"See võtaks aega 5 aastat ja sellele kuluks 7 – 8 miljonit eurot aastas. Inimesed oleks teadlikud oma terviseriskidest, hakkaksid rohkem oma tervist hoidma, mis annab pikas perspektiivis hea tulemuse – inimesed haigestuvad vähem või haigestuvad hilisemas eas ning on lühemat aega haiged,“ selgitas Eero Merilind geenikiibi kasulikkust.

Samal teemal

Eero Merilind nentis tervishoiukorralduse valupunktidest kõneledes, et meditsiinis ei ole tavaliselt kõige kõvema häälega karjujad kõige haigemad. "Vastupidi – suure tervisekahjustusega inimesed vaikivad. HIV-haiged, puuetega inimesed, vaimse puudega inimesed väärivad seda, et neid märgataks ja nendega tegeletaks rohkem," rõhutas ta.

Ka kipub Merilinnu hinnangul olema nii, et haiguste puhul tegeletakse palju sümptomaatilise raviga. "Tuleks aga üles leida haiguse algpõhjus ning ravida seda nii hästi, et efekt oleks laiaulatuslik ning kauakestev," ütles ta ja soovitas mõelda näiteks alkoholismi peale ning sellele, mis on sümptomaatiline ja mis põhjuslik ravi. "Kui probleemiga tegeleda, siis ikka nii, et sellest oleks ka kasu," märkis ta.

Eero Merilind ütles, et kõik haiged peaksid olema võrdsed ning seaduseandja peaks tegema otsuseid nii, et kõigil inimestel oleks võimalik ravi saada. Praegu on aga Eestis nii, et näiteks vähihaigeid aitab hoopis vähiravifond „Kingitud elu“. Fond kompenseerib nende ravimite maksumuse, mida haigekassa ei rahasta ehk ei pea kulutõhusaks. Merilind ütles, et inimese hea tervise nimel tuleks tõsiselt kaaluda maksusüsteemi muutmist.

Eero Merilind leiab, et tuleks lõpetada pelgalt tervishoiuteenuse pakkumine ja naasta tervise hoidmise ja säilitamise juurde. "Me peame muutuma tagasi arstideks – peame andma nõu inimese tervisliku seisundi kohta, kuidas olla ja jääda terveks ning haiguse korral aitama inimest kiiresti, süsteemi sees edasi-tagasi jooksutamata," selgitas ta oma mõtet.