Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, milline teave ravimite kohta on olemas ja kättesaadav, millist teavet usaldada, millist teavet vajaksid patsiendid, arstid ja apteekrid, kellelt ja kuidas see võiks huvilisteni jõuda ning kuidas saavad teabe levikule kaasa aidata erinevad IT lahendused.
„Eesti Ravimiamet on üks väiksemaid Euroopa Liidus, aga meil on 25 aastaga kogunenud väga hea erialane kompetents ravimite omaduste hindamise alal ning ka arusaamine, kuidas väikese riigi piiratud ressursi tingimustes tõhusat ravimijärelevalvet teha,“ ütles Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.
„Eesti Ravimiamet kasutab maksimaalselt võimalusi, mis tulenevad Euroopa Liidu järelevalveasutuste tihedast koostööst, ent selles võrgustikus osalemiseks tuleb ka ise panustada. Meie rahvusvaheline töö tugineb piiratud hulga väga spetsiifilise väljaõppega kolleegide ja akadeemiliste ekspertide pingutusele,“ lisas ta.
Konverentsil räägib Ravimiameti üks loojatest, praegu Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) töötav Lembit Rägo sellest, millised tegurid soodustavad ja millised takistavad toimivat ravimijärelevalvet. Euroopa Liidu Ravimiameti inimravimite komitee juhataja Tomas Salmonson teeb ülevaate, kuidas ravimijärelevalve võimalused saavad olla toeks nii ravimiarendajale, arstile kui patsiendile.
Konverentsi teine pool on pühendatud ravimiteabe erinevatele aspektidele - näiteks räägitakse e-lahendustest ja patsiendi ootustest ravimiinfole. Päeva lõpetab diskussioon, kus nii tervishoiukorraldajad kui arstid arutlevad selle üle, milline ravimiinfo võiks osapooltele tulevikus kasulik olla.
Kommentaarid (0)