Paljud immuunpuudulikkusega patsiendid jäävad õigeaegse abita

„Kahjuks ei ole immuunpuudulikkusel ühte ja unikaalset haigustunnust, mille abil haigust ära tunda. Suurem osa patsiente jääb õigeaegselt diagnoosimata ning sageli võib kaebuste tekke ja diagnoosimise vahele jääda mitu aastat või isegi aastakümneid,“ märgib Ida-Tallinna keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress täna alanud immuunpuudulikkuse nädala lävel.

Samas on õigeaegne diagnoosimine parima ravi saamiseks tema kinnitusel äärmiselt oluline.

Krista Ressi sõnul võib immuunpuudulikkusega tõbi avalduda igas vanuses, aga sageli ilmnevad selle sümptomid juba varases nooruses. Raskemad haigusvormid ilmnevad tavaliselt paari esimese eluaasta jooksul, kergemad vormid võivad avalduda ka 40‒60-aastastel.

Primaarsed ehk kaasasündinud immuunpuudulikkused moodustavad suure grupi geneetilisest häirest tingitud haigusi, mille korral võib esineda ühe või mitme immuunsüsteemi lüli puudulikkus või funktsiooni häire. Seetõttu suureneb vastuvõtlikkus infektsioonidele hingamisteedes, nahal, sooletraktis ja mujalgi. Infektsioonid on sageli kroonilised, halvasti ravile alluvad või ebatavalise tekitajaga ning võivad osutuda eluohtlikeks, samuti muutuvad inimesed oluliselt vastuvõtlikumaks ka erinevate põletikuliste ja kasvajaliste haiguste suhtes.

22.‒29. aprillil tähistatakse ülemaailmselt primaarse immuunpuudulikkuse nädalat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust immuunpuudulikkusest ja rõhutada varase diagnoosimise olulisust. Ida-Tallinna Keskhaiglas toimub täna immuunpuudulikkusele pühendatud seminar arstidele, kus keskendutakse sellele, kuidas haigust õigeaegselt ära tunda ja pakkuda paremat arstiabi primaarse immuunpuudulikkusega patsiendile. Räägitakse geneetika rollist haiguse avaldumisel, haiguse ravist, laboriuuringutest ning patsiendi vaatest haigusele.