"Ma ise põdesin mõni aasta tagasi läkaköha, kuigi olin vaktsineeritud, kuid ei olnud teinud kordusvaktsiini. Lõpuks olin 1,5 kuud tööst eemal. Lapsevanemad, kes ei vaktsineeri, peavad sellest teada andma igale sünnipäevale minnes, et nende laps on vaktsineerimata. See on väga suur vastutus.” lausus Liina Kersna vaktsiiniteemalisel ümarlaual.Foto: KRISTJAN TEEDEMA
Keha
25. aprill 2016, 13:35

Liina Kersna: Lapse vaktsineerimata jätmine on väga suur vastutus (39)

”See vähemus, kes on otsustanud oma lapsi mitte vaktsineerida, on väga häälekas ning nende hääl on jäänud kõlama – võrreldes nende 96%, kes vaktsineerivad ja on vastutustundlikud," märkis riigikogu liige Liina Kersna täna vaktsineerimisteemalisel avalikul ümarlaual „Miks me peame vaktsineerima?“.

Liina Kersna nentis ümarlaual, et on omal nahal tundnud vaktsineerimata jätmise kahjulikkust - ta põdes ise mõni aasta tagasi läkaköha, kuigi oli vaktsineeritud, kuid ei olnud teinud kordusvaktsiini. "Lõpuks olin 1,5 kuud tööst eemal. Lapsevanemad, kes ei vaktsineeri, peavad sellest teada andma igale sünnipäevale minnes, et nende laps on vaktsineerimata. See on väga suur vastutus,” rõhutas ta. Kersna tõi ka näiteks eestlaste suhtumisest vaktsineerimisse, et Iirimaal on 80% inimestest gripi vastu vaktsineeritud, Põhjamaades 50% ja Eestis vaid 1-2%.

Ravimiameti ravimohutusosakonna juhataja Ott Laius nentis, et vaktsiinide kõrvaltoimed saavad  avalikkuses ebaproportsionaalset tähelepanu, “Vaktsiinid on profülaktilised ravimid – kuna enamik inimesi ei ole neid haigusi kogenud, siis kõrvalmõjud saavad haigustega kaasnevate probleemidega liiga palju tähelepanu.”

"Mina keskenduks positiivsele, Eestis on vaktsineerimise tulemused väga head,” ütles Terviseameti Nakkushaiguste seire epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova. “Eestis vaktsineeritakse 11 raske haiguse vastu. Difteeria viimane haigusjuht oli Eestis viimati 2001. aastal. Loomulikult on probleeme: keeldumine vaktsineerimisest või tähtaegadest mitte kinnipidamine.”